tag:blogger.com,1999:blog-31002050538305709852024-03-13T13:25:29.775+02:00Signe reisidSignehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.comBlogger115125tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-38313220581120139312023-11-07T11:04:00.000+02:002023-11-07T11:04:41.356+02:00Minu MirafloresMinuealised ehk mäletavad seda Aerofloti reklaami endise Võidu väljaku ja Harju tänava nurga peal asuva lennupiletite müügikontori ukse kohal sõnumiga ”Õhusõit on ajavõit!” See reklaam jäi meelde, sest kõigist muudest punavõimu propageerivatest plakatitest erines see sellepoolest, et koledate tolle aja poliitikute Lenini ja Brežnevi lõusta asemel võis pildil näha mannekeeni välimusega stjuuardessi. Isegi tikutopsid olid varustatud samalaadse infoga, ainult õhkutõusva lennuki asemel oli kujutatud hoogsalt maa poole sööstvat õhulindu ja stjuuardessi asemel oli näha lennuki eest põgenevat kõhukat seltsimeest. <div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8-XCEsIiUzMaJyoyPifHlO0JDy4Lu18JZDPmy5V93AFr-KmV48R2qgIJ4ZgxKFNjbskvA9lZA4VIGRWlfs68IrkQivRiKBIcec3lszWk7bqHFKJqEcXDWiJtyNlk4R5BdlUUkw-UXGTA12cvmaPSeYNpAOEz26NRXddD5aRUWmL55ThAea54oWojkP-I/s452/received_356616946927686.jpeg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" width="320" data-original-height="452" data-original-width="452" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8-XCEsIiUzMaJyoyPifHlO0JDy4Lu18JZDPmy5V93AFr-KmV48R2qgIJ4ZgxKFNjbskvA9lZA4VIGRWlfs68IrkQivRiKBIcec3lszWk7bqHFKJqEcXDWiJtyNlk4R5BdlUUkw-UXGTA12cvmaPSeYNpAOEz26NRXddD5aRUWmL55ThAea54oWojkP-I/s320/received_356616946927686.jpeg"/></a></div>Aga sõnum plakatil oli sellegipoolest sama vale nagu kõik muu, mis iseloomustas tolle aja propagandat. Lubati helget kommunismi, aga mis me tegelikult saime? Hoopis helge kapitalismi. Kuhu ma välja tahtsin jõuda - see vana Aerofloti slogan meenus, kui istusime Malaga poole startivas lennukis, olime kinnitanud juba turvavööd ja siis teatas lennuki kapten, et mingil seletamatul põhjusel lennu stardiaeg lükkub edasi pool tundi, seega stardime mitte 7.30 vaid 8.00. Noh, pole väga hull seis. Ainuke mure, et kuidas mu väike lapselaps Mikael vastu peab. Tema muidugi veel aru ei saanud, et mingi jama on ees ootamas. Aga jamaks just läks, sest mingil hetkel panin tähele, et pardateenindajad jooksid ärevelt kokpiti ja lennuki tagaosas asuva wc vahet. Selgus, et vetsu uks oli eest ära kukkunud. Ähmi täis kapten käis samuti paar korda olukorda kontrollimas ja teavitas siis kõik uudisest, et lend lükkub edasi, kuniks leitakse ukseparanduse spetsialistid. Õnneks ei tulnud neid kaugelt otsida, lennujaamas on selleks olemas eraldi remondiosakond. Nii saigi mingi poole tunniga uks tagasi paigaldatud ja olime kindlad, et nüüd saame turvaliselt õhku tõusta, oli ju terve tunnike juba kulunud õigest stardiaja algusest. Aga läks veel pool tundi, enne kui saime õhku tõusta. Selle aja peale olid ka täiskasvanud rahutuks muutunud, mis siis veel lastest rääkida. Lapsi oli päris palju, aga kõik käitusid hästi ja röökivaid mudilasi polnud üldse kuulda. Selles osas on pilt palju paremaks muutunud, sest veel mõned aastad tagasi oli täiesti normaalne nähtus, kui väike laps röökis kogu lennu ja vanemad ei pööranud talle mingit tähelepanu. Meie laps käitus ka korralikult ja pidas ligi 7 tunnise lennukis viibimise väga vapralt vastu.
Malaga võttis meid (täpsustuseks, et meie - st mina ja mu tütar Ingrid koos oma kahe mehega - abikaasaga ja pojaga) vastu päikesepaistelise ilmaga. Pool tundi autosõitu ja saabusime oma elupaika, mis seekord asub Costa del Golfi rannikul Mijase kuurordis Miraflorese golfikülas. Võin oma terrassilt vaadata, kuidas mängijad palli auku veeretavad. Päris lohutav on näha, et nii mõnelgi kulub selleks isegi kuni 4 lööki, seega kui homme mängima lähen, pole põhjust oma mängutaseme pärast põdeda, minusuguseid on siin palju. Olen sellel väljakul ka varem mänginud, nii et enamvähem tean, mis mind ees ootab. Ainuke asi, millega ma hetkel rahul ei ole, on see, et lubatud sooja veega basseini vesi on jumala külm. Väidetavalt läbirääkimised kütjaga juba käivad, seega lootust on, et enne ärasõitu jõuab vesi soojaks minna.
<div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi08zxS-gYCI92RqZ46qfnjyjsZbE7WD_foJeKYgsRBbqMUUmwm8a_fejJH9DJ-raDwJjY-3DfY6luvNEk1AqHu7NYz6x9JuHHpVno1t5dsIM1XP4RFsmIS5c1FDCmkZeq5hWAbHWYipM0E9jLYTqDVjAm2sdl5e6Me1_N7h5gabn8qXZxRGLxWbxhxVa4/s1599/IMG-20231107-WA0000%281%29.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" width="320" data-original-height="899" data-original-width="1599" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi08zxS-gYCI92RqZ46qfnjyjsZbE7WD_foJeKYgsRBbqMUUmwm8a_fejJH9DJ-raDwJjY-3DfY6luvNEk1AqHu7NYz6x9JuHHpVno1t5dsIM1XP4RFsmIS5c1FDCmkZeq5hWAbHWYipM0E9jLYTqDVjAm2sdl5e6Me1_N7h5gabn8qXZxRGLxWbxhxVa4/s320/IMG-20231107-WA0000%281%29.jpg"/></a></div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3-Z8SzNoBPbTxsVpgbeMdSafxA7_2wXuzKu8aSXc9WMV7K17pvYUPBhx-USf4E9CHMARyYfUFA3UVVtdWyqFr1qr4iBAlKuld8rrYF-MZk1OoVN0OUJ9nMSlvwVxuoSi7PyqHwbMmqlphoKYrzJTT9N5IHdwU4rluyRnIJ3ra0Fynj6tIL51LKMMVT9Q/s2000/IMG-20231106-WA0000.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" width="320" data-original-height="1500" data-original-width="2000" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3-Z8SzNoBPbTxsVpgbeMdSafxA7_2wXuzKu8aSXc9WMV7K17pvYUPBhx-USf4E9CHMARyYfUFA3UVVtdWyqFr1qr4iBAlKuld8rrYF-MZk1OoVN0OUJ9nMSlvwVxuoSi7PyqHwbMmqlphoKYrzJTT9N5IHdwU4rluyRnIJ3ra0Fynj6tIL51LKMMVT9Q/s320/IMG-20231106-WA0000.jpg"/></a></div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjW6pyGxO9C0WCPX65QHRW0V-9Qz8zxEtiLXuEYqX4Hf3hAG98W7xI_C65YIZkUL8aNi3KEU8bX71-U5EmD0koHfhXE2mtv2r2zscES1Yd0dDiGEWYGdGOe33x0ekVa2KRdb67fU9vaxloqg23J78i40iP0e_tYtHFXEpSgZUUcds8TvStIG0vFKqjw7go/s2000/IMG-20231106-WA0003.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" width="320" data-original-height="1500" data-original-width="2000" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjW6pyGxO9C0WCPX65QHRW0V-9Qz8zxEtiLXuEYqX4Hf3hAG98W7xI_C65YIZkUL8aNi3KEU8bX71-U5EmD0koHfhXE2mtv2r2zscES1Yd0dDiGEWYGdGOe33x0ekVa2KRdb67fU9vaxloqg23J78i40iP0e_tYtHFXEpSgZUUcds8TvStIG0vFKqjw7go/s320/IMG-20231106-WA0003.jpg"/></a></div>
Tundub, et kõrghooaeg siin golfikülas on möödas, meil ei ole üldse naabreid ja ka vastasmajades valitseb vaikus ja õhtusel ajal pimedus. Ainuke elanik, keda vastasmajas olen näinud, on üks õnnetu doberman, kes õhtuti üsna kurvameelselt ulub. Tal on oma aiake koos kuudiga ja seal ta siis elab oma koeraelu. Loodetavasti keegi siiski käib talle süüa toomas, sest väljanägemiselt on ta üsna hoolitsetud moega. Lihtsalt väga üksik...Õnneks elab siin ka üks väike metssiga, loodan, et nad aegajalt kohtuvad. Metssigadel on siinsetel golfiväljakutel küllaga tegemist, oliivipuude all on palju tuhnimist.<div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNAp7HvGmh0hfM7-38LjIOAGs_73VLVBnAqCpqa0VB7H6H5W9RU5bzSt1aNduA5-jatHzfhbuVJGdVvPs-uQDFz28-eNu9ghbk6bkL5Mc3d4a5J4eR8SuGdWVXdvRl5E-XNnHdYF6ec__yzHjZ-0l6B5kINsbHxwaKRIG8JWeW3EFTp7zk6i8H_afL6_4/s2048/IMG-20231105-WA0001.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" height="320" data-original-height="2048" data-original-width="1536" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNAp7HvGmh0hfM7-38LjIOAGs_73VLVBnAqCpqa0VB7H6H5W9RU5bzSt1aNduA5-jatHzfhbuVJGdVvPs-uQDFz28-eNu9ghbk6bkL5Mc3d4a5J4eR8SuGdWVXdvRl5E-XNnHdYF6ec__yzHjZ-0l6B5kINsbHxwaKRIG8JWeW3EFTp7zk6i8H_afL6_4/s320/IMG-20231105-WA0001.jpg"/></a></div>
Ilmajaam lubab jätkuvalt mõnusat päiksepaistelist ilma ja mida rohkemat kaamosest pilgeni novembrikuust veel tahta?Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-68316019296861121752023-09-22T11:57:00.002+03:002023-09-22T12:00:54.959+03:00Pildikesi haiglaelust 2See on uskumatu, kuidas inimese elu võib muutuda, kui ta juhtub olema õigel ajal õiges kohas. Eile juhtus nii, et minu palatisse tuldi paigaldama uut rulood ja kuna mul oli aknaalune koht, siis oli mõistlik ennast töömeeste jalust ära koristada ja suundusin koridori. Õdede posti juures kurtis üks vanem proua õele, et tema ei taha olla üksinda palatis, tema tahab, et tema ümber oleks elu ja inimesed. Väga õige suhtumine! Eriti vanemas eas võib üksindus olla väga masendav. Õde märkas mind ja küsis, et äkki tahan mina sinna ühekohalisse palatisse üle kolida. Ma jõudsin enne jah öelda, kui ta oma küsimuse lõpuni jõudis küsida. Ma olen nii tänulik talle ja sellele prouale, kes ei talunud üksindust. Mina vastupidi hindan väga privaatsust. Seega olen nüüd miljonivaatega vip-palatis ja sotsiaalsest suhtlemisest nagu noaga ära lõigatud. Näiteks eile hommikul, kui viibisin veel ühispalatis, ärkas minu voodinaaber kuskil pool 7 üles ja hakkas helistama. Ta helistas läbi kõik need numbrid, mis tema telefoni salvestatud olid ja tema jutt oli üks ja see sama, võtan selle lühidalt kokku: "Tere hommikust! Ega sina mulle ei helistanud? Ma nägin unes, et mu telefon helises. Ah et sina ei helistanud? Huvitav, keegi ikkagi helistas, ma raudselt nägin unes, et telefon helises". Kui ta oli juba mingi 7 kõnet teinud, oli mul tunne, et haaran padja ja sooritan kuriteo, aga õnneks sai telefoni aku tühjaks ja kõned lõppesid. Ja proual oli väga kõva hääl, sest tema kuulmine oli suht vilets. Seetõttu oli ka tema telefoni helin pandud kõige valjema helina peale ja see meenutas tuletõrje auto sireeni. Iga päev helises see telefon mitmeid kordi pikalt ja põhjalikult, nii et suutsin igakord ennast kangeks ehmatada, kui sireen mu kõrval huilgama hakkas. Aga tegelikult on ju tore, kui inimesel on palju sõpru ja nad hoolivad temast, seega pole siin vaja nuriseda midagi. Pealegi sai proua juba eile koju ka.
Eile õhtul jätsin igaks juhuks unetableti võtmata, olin kindel, et saan hästi magada, sest polnud enam segavaid faktoreid ehk norskavaid naabreid. See oli muidugi suur viga, sest minu palat asub just intensiivravi palati vastas. Päeval nagu ei saanud arugi, et seal midagi toimub, aga öösel, kui ümberringi on vaikus, kostusid sealt päris õõvastavad hääled, kui kasutada Kroonika ajakirjanike lemmikväljendit. Keegi mees soigus kõva häälega "Pamagiiiteee", keegi korises päris jubedalt ja olen kindel, et keegi mees köhis endast kopsud välja ja heitis lõpuks hinge, sest pärast köhimist saabus kõrvulukustav vaikus. Ma ikka imestan, kes on need imelised naised, kes suudavad siin töötada igapäevaselt ja hoolitseda kõikide patsientide eest. Hoolimata isegi sellest, et sa oled eluheidik ja siia sattunud tänu oma põletavale elustiilile (jutt ei ole minust) - vahet ei tehta, kui oled haige, tuleb sulle abi anda ja terveks ravida. Ja enamjaolt on tegemist ikkagi raskete haigetega, kellel tuleb mitu korda päevas mähkmeid vahetada, teda iga natukese aja tagant keerata ja pöörata, sööta ja joota, koristada okset ja väljaheiteid, lohutada heade sõnadega ja taluda mõne patsiendi poolt kiuslikku kohtlemist. Ja seda kõike pisikese palga eest. Mina õnneks nii palju tüli ei tekita ja täidan vastuvaidlemata oma arsti (kes on ülisõbralik ja armas inimene) korraldusi ja võtan vastu kõik ravimid ja protseduurid. Õnneks allun hästi ravile ja on lootus, et pühapäeval saan koju. Senikaua aga lasen ravimil veeni tilkuda ja tutvun Tallinna City imeliste pilvelõhkujatega.<div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimm1RLvZjkltvh9joKtc2XPGJUpuTfH_FSuz7rqIZjdlLcJQzweGIStPvcCSo_HOfCZVuU__RXxH_SinY0A_YkbLYH88iOANrTZyhNUpRpYVV1GnwlBCM2yyfNfSJmMU-g3bLJ4B9Pq2iQl_MUNmesA47wT6qtK1YNLjNw-LpQctrFl2hXFgFnqBSEbhU/s1920/ravi.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; clear: left; float: left;"><img alt="" border="0" height="320" data-original-height="1920" data-original-width="991" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimm1RLvZjkltvh9joKtc2XPGJUpuTfH_FSuz7rqIZjdlLcJQzweGIStPvcCSo_HOfCZVuU__RXxH_SinY0A_YkbLYH88iOANrTZyhNUpRpYVV1GnwlBCM2yyfNfSJmMU-g3bLJ4B9Pq2iQl_MUNmesA47wT6qtK1YNLjNw-LpQctrFl2hXFgFnqBSEbhU/s320/ravi.jpg"/></a></div> Küll on neid vahepeal palju juurde ehitatud, viimane kõrghoone (pidi vist 28-korruseline olema) hakkab ka valmis saama ja teadupärast saab see olema äri- ja büroohoone. Ilmselge märk, et majandus on tõusuteel, sest kõik korrused on juba rendilepingutega kaetud, mis vihjab sellele, et uusi firmasid, kellele on vaja uut kontorit, kerkib nagu seeni pärast vihma. Pole vaja muretseda selle riigieelarve pärast midagi, küll ettevõtjad hoolitsevad selle eest, et maksud laekuksid. Siis saab ka rohkem inimesi terveks ravida.
P.S. Minu suur austus ja lugupidamine dr. Rõõm, dr.Jaama ja resident Anžela.
<div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlVcvMNBiGgKJV3CSExLfUZlIHAbnIY27TrGNhg-c6PyAKol1M3iI5jX-1hq0H0Kupkuj5E5_4S59bi7u0qK_DT5V_hd0KZL-dh1tBfr7uiMrnRBX0O7s1sADMV34vWWrmV1ZZ1ljLyupuxv-RIfl0K1pNEkF8mdXAAG9sCO34WsggYdBONc3PlTs5AIA/s902/pall.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; clear: right; float: right;"><img alt="" border="0" height="200" data-original-height="902" data-original-width="857" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlVcvMNBiGgKJV3CSExLfUZlIHAbnIY27TrGNhg-c6PyAKol1M3iI5jX-1hq0H0Kupkuj5E5_4S59bi7u0qK_DT5V_hd0KZL-dh1tBfr7uiMrnRBX0O7s1sADMV34vWWrmV1ZZ1ljLyupuxv-RIfl0K1pNEkF8mdXAAG9sCO34WsggYdBONc3PlTs5AIA/s200/pall.jpg"/></a></div>
P.S.P.S. Kanti hoolt selle eest, et ma ei unustaks põhitegevust. Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-11882644451806985772023-09-20T17:37:00.000+03:002023-09-20T17:37:28.607+03:00Pildikesi haiglaelustPole midagi paremat halvast ilmast, kui pead oma aega tapma haigla seinte vahel. Eelmisel aastal Kantar Emori poolt läbiviidud uuringu põhjal on viimase 12 kuu jooksul 96% Eesti elanikest kokku puutunud Eesti tervishoiusüsteemiga, ja suisa 14%-l elanikkonnast on olnud võimalus viibida haiglaravil. Ma kuulun ka selle õnneliku 14% hulka! Sest pingutasin mis ma pingutasin, lõpuks ikkagi sattusin olukorda, kus tervisekassa peab minu peale oma piiratud ressurssi raiskama. Õnneks ei ole ma mingi keeruline juhtum, võrreldes oma palatikaaslastega olen ma suisa hea tervise juures.
Päevad on siin pikad ja täis sündmusi. Kõige oodatum sündmus muidugi on see, kui tuuakse süüa. Sest kui midagi teha ei ole, siis läheb kõht kole ruttu tühjaks ja mõtted keerlevad aina selle ümber, et saaks juba süüa. Paar esimest päeva olin päris näljane, aga nüüd on tunne, et kehakaal hakkab tasapisi kasvama. Hea söögiisu on kindel märk sellest, et olen asunud paranemise teele. Lisaks on mulle toodud siia ka head ja paremat - banaane, pähkleid, juustu, õunu, küpsiseid, komme ja isegi marineeritud puravikke ja pudel vahuveini - kõik selle nimel, et ma rutem jalad alla võtaksin ja korraliku peo saaksin korraldada :)<div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgEgIAp7qzPJU8rsfLCq684Q1IG9RZ4TsKOLcZaOh2d4-rKyxxciWGh5ypW79VqMScIQPQpOGFxnNG2Xacrvj092o04yCh2CHGCE13Dee7RuPkNrKHTih0Qwi8p1w6RWip1omkmPABMkhKjYdkl9AARJe5qF8rn8mX-y4upfgvwLNuPiJNrX7lJNMtq9Nk/s1920/pavlova.jpeg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" height="320" data-original-height="1920" data-original-width="991" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgEgIAp7qzPJU8rsfLCq684Q1IG9RZ4TsKOLcZaOh2d4-rKyxxciWGh5ypW79VqMScIQPQpOGFxnNG2Xacrvj092o04yCh2CHGCE13Dee7RuPkNrKHTih0Qwi8p1w6RWip1omkmPABMkhKjYdkl9AARJe5qF8rn8mX-y4upfgvwLNuPiJNrX7lJNMtq9Nk/s320/pavlova.jpeg"/></a></div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEht5ZvehqAcWEVI3u14DZTMHsLIQjuO4AB9Df5gvFr05_ays6XezKkKmFZsG_efsmVpnPphd-otjjUNkOhDQnL6GylAm1dFF01brRTy7uHEUh5eJNPZI7_TumJc5SkLxWMwZYgUI9N3bD3Vl3zhHe5Oc4AaqFq4CvQnYCzas-Z0oX7gAY9z5C4COT0K_iA/s1269/seen.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" width="320" data-original-height="937" data-original-width="1269" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEht5ZvehqAcWEVI3u14DZTMHsLIQjuO4AB9Df5gvFr05_ays6XezKkKmFZsG_efsmVpnPphd-otjjUNkOhDQnL6GylAm1dFF01brRTy7uHEUh5eJNPZI7_TumJc5SkLxWMwZYgUI9N3bD3Vl3zhHe5Oc4AaqFq4CvQnYCzas-Z0oX7gAY9z5C4COT0K_iA/s320/seen.jpg"/></a></div>
Haigla eeskirjad ei luba muidugi joovastavaid jooke kohapeal tarbida, seetõttu peitsin selle med.personali eest oma ranitsa kõige sügavamasse soppi, et keegi seda ei avastaks ega ära ei konfiskeeriks. Ranitsa peitsin voodi alla igaks juhuks. Muidu äkki tuleb endal kiusatus peale.
Peale söömise siin suurt midagi muud tegelikult ei toimu. Ühel õhtul küll juhtus kole lugu, et mu palatikaaslane kukkus õnnetult poolenisti tualettruumi ja palati vahepeale ja ei saanud omal jõul enam püsti. Tema päästeoperatsioon kestis lõpuks kokku 27 minutit, lõpplahenduses osales turvamees, kelle oskuslikul juhendamisel suudeti patsiendi alla lina libistada ja siis turvamehe käskluse peale 1,2,3 (3 peal pidid kolm hooldajat ja turvamees korraga lina nurkadest kinni hoides patsiendi voodisse tõstma) saigi operatsioon õnneliku lõpu. Mul jäi küll süda korraks seisma, kui nägin, kui hoogsalt patsient voodisse maandus, sest oli tunne, et nüüd kukub ta teisele poole maha, aga personal tegutses ikka väga professionaalselt ja midagi hullu ei juhtunud enam. Siis oli ka aeg juba öörahuks, ja ööd on siin vaiksed, unerohust on kõvasti abi ja ilmselt olengi oma viimaste aastate parimad ööd veetnud siin haiglas. Igatahes ei vähkre ma siin unetult küljelt küljele ega ei vaata iga 5 minuti tagant kella, vaid ärkan alles hommikul, kui õde tuleb kaaspatsientidel veresuhkrut mõõtma. Ahjaa, ühel neist on nüüd käsi kipsis, see kukkumine oli ikka päris karm. Igatahes - nähes abituid haigeid, luban, et annan otsad kohe, kui plaanin surema hakata. Ei tahaks küll kellelegi tüli tekitada.
Muidugi saan ma siin ka ravi, mitte ei pikuta niisama. Ravimine koosneb veeni kaudu ravimite manustamises, inhalatsiooni protseduuridest, hingamisharjutustest, vererõhu mõõtmisest ja veel nipet näpet sinna juurde. Päev otsa tunnen hoolitsevat suhtumist endasse ja olen ülimalt tänulik, et minu vana hea koduhaigla mind ikka ravile võttis. Kuigi paljud minuga kunagi koos töötanud kolleegid on leidnud uued väljakutsed, leidub siin ikka veel inimesi, kes mind mäletavad ja hea sõnaga toeks on. Aitäh ITK!Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-4998241380496361782021-10-10T19:21:00.004+03:002021-10-10T20:05:33.452+03:00Minu Mijas vol 3Kuna puhkus oli seekord lühike, tuli viimastest päevadest võtta viimast, väisasin veel 3 korda erinevaid väljakuid, millest muljetavaldavaimad olid Cabopino Golf Course ja Alhaurin golf. Kuna praegu on Costa del Golfis (ehk Costa del Solis) just golfimängu kõrghooaeg, siis tänasin õnne, et olin oma tiiajad juba paar-kolm nädalat tagasi ette broneerinud, sest kohapeal poleks enam kuidagi mängulisti pääsenud. Cabopinos olid minu mängukaaslasteks väga kõvad enamvähem minuealised hispaania härrasmehed, kellega suhtlesime pesuehtsas kehakeeles, sest nemad ei rääkinud mitte sõnagi inglise keelt ja mina jälle ei ole väga hea hispaania keele kõneleja. Aga mängu lõppedes sain juba enamusest nende kommentaaridest aru, mis koosnesid sõnadest buen tiro de golf, muy bien señora ja gracias por un buen juego. Cabopino väljak asub rohkem Marbella pool, ja kuna tiiaeg oli varahommikul, tuli mul päris pimedas, kuskil 7 paiku startida, et õigel ajal platsile jõuda. Avalöögd lõime esimeste päiksekiirtega koos, kuid valgeks läks üllatavalt ruttu ja juba 10 minuti pärast oli valgust piisavalt, et ka palli näha. Ja nautida põnevaid radu, sest kohati olid need üsna ekstreemselt kas kõrgel mäe otsas või siis all sügavas orus. Igatahes väga äge on teha avalööki tii alalt, mis asub mitukümmend meetrit griinist kõrgemal. Umbes nagu Viru hotelli katuselt lööd sinna kuskile Estonia teatri juurde. Põnevust jätkus kuni 18. raja lõpuni. Võttis võhmale küll, aga õnneks olid golfiautod istumise all ja kõige rängemad tõusud ja laskumised sai nendega võetud.
Alhaurini golfirada asub veidi kõrgemates mägedes kui meie Suur Munamägi, kuskil 360-370 meetri kõrgusel. Koos mänguga sain nautida ilusaid vaateid nii mägedele kui Vahemerele. Seltskonda sattusin koos jällegi enamvähem minuvanuste hollandlastega (muide, väga palju on mängijate hulgas just hollandlasi, britte ja sakslasi)), seekord keelebarjääri ei olnud ja mäng tuli kah enam-vähem välja, piinlikkust ei pidanud tundma. Mul tõesti vedas iga kord flaidikaaslastega, nad ei olnud mingid supermängijad, vaid enamvähem sellised rahulikud harrastajad, kes ei pahandanud ei minu peale, kui mul löök ebaõnnestus, ega olnud kurjad ka enda peale, kui ise puusse panid. Palju olulisem oli mängu nautimine heas seltskonnas.
Pärast mängu läksime ka 19. rajale ja võtsime külmad õlled ja veidi söömist, hollandlased pidid juba paari tunni pärast lennukile minema, et koju tagasi pöörduda. Eks nad olidki kaua olnud juba, 3 nädalat. Klubi kohvikus oli rõõm näha, kui palju vanemaealisi mängureid oli siia kokku tulnud. Võin veel rahulikult järgmised 30 aastat kepiga palli taga ajada, see on spordiala, mis sobibki vanematele ja elukogenud inimestele. Ja see on ala, kus igas mängus saad jälle kellegi uue inimesega tuttavaks.
Muidugi on 1 nädal väga lühike aeg koha peal olemiseks, sest ega ma peale golfiväljakute seal muud põnevat enam avastada ei jõudnud. Mõned korrad käisin lastega väljas õhtust söömas ja oligi kogu kultuuriprogramm. See eest pakkus mõnusat äraolemist meie villa, mis oli väga privaatne ja asus vaikses kohas, kus hetkel käib tegelikult üsna aktiivne kinnisvaraarendus, valgeid villasid kerkib nagu seeni pärast vihma. Kui sul on veel üle jäänud mõned sajad tuhanded eurod, mis sa II pensionisambast hiljuti välja võtsid, siis siia võid küll südamerahus investeerida ja oma pensionipõlve 77 erineva golfiväljaku läheduses mööda saata. Sest ega siin muud eriti teha pole, kui golfata, head sööki ja jooki nautida ja oma vanu konte päikese käes pleegitada. Siia ma tulen kindlasti tagasi, ja kõik, kes tahavad, võivad minuga kaasa tulla, sest ruumi siin on ja vein on odav. Mida veel vaja on? !Adios Amigos!
</a></div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-TIyZhZdgGSk/YWMP08Mea5I/AAAAAAAAP-4/okWtuOyf7T4-yTLK7k3HFrRv4u6wbTjAQCLcBGAsYHQ/s1250/alhaurin1.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" height="320" data-original-height="1250" data-original-width="928" src="https://1.bp.blogspot.com/-TIyZhZdgGSk/YWMP08Mea5I/AAAAAAAAP-4/okWtuOyf7T4-yTLK7k3HFrRv4u6wbTjAQCLcBGAsYHQ/s320/alhaurin1.jpg"/></a></div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Q686Mv2731A/YWMP4DIB_bI/AAAAAAAAP-8/1UA5O_Rju5kcqBVNOWyZhaVnuP5gF9DggCLcBGAsYHQ/s1250/alhaurin2.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" width="320" data-original-height="938" data-original-width="1250" src="https://1.bp.blogspot.com/-Q686Mv2731A/YWMP4DIB_bI/AAAAAAAAP-8/1UA5O_Rju5kcqBVNOWyZhaVnuP5gF9DggCLcBGAsYHQ/s320/alhaurin2.jpg"/></a></div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-DwpD6ug_uaU/YWMP6yQ0SZI/AAAAAAAAP_A/rGaX6tovQM0JCHbY2dSrpoXbQaeEWGj2wCLcBGAsYHQ/s1250/alhaurin3.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" height="320" data-original-height="1250" data-original-width="928" src="https://1.bp.blogspot.com/-DwpD6ug_uaU/YWMP6yQ0SZI/AAAAAAAAP_A/rGaX6tovQM0JCHbY2dSrpoXbQaeEWGj2wCLcBGAsYHQ/s320/alhaurin3.jpg"/></a></div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-k37ZOpRfTrM/YWMP-eIrgkI/AAAAAAAAP_E/F3H6JzNbVTwQMH9pMYGmxF-WvJnY1MnjgCLcBGAsYHQ/s1250/alhaurin4.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" width="320" data-original-height="938" data-original-width="1250" src="https://1.bp.blogspot.com/-k37ZOpRfTrM/YWMP-eIrgkI/AAAAAAAAP_E/F3H6JzNbVTwQMH9pMYGmxF-WvJnY1MnjgCLcBGAsYHQ/s320/alhaurin4.jpg"/></a></div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-243V78wpV5Q/YWMQBS_IMiI/AAAAAAAAP_I/cWNw2xDpXcQkrkgHxkRPcDgYWt8yFY0tQCLcBGAsYHQ/s1250/alhaurin5.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" width="320" data-original-height="938" data-original-width="1250" src="https://1.bp.blogspot.com/-243V78wpV5Q/YWMQBS_IMiI/AAAAAAAAP_I/cWNw2xDpXcQkrkgHxkRPcDgYWt8yFY0tQCLcBGAsYHQ/s320/alhaurin5.jpg"/></a></div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Z_nzEoHJyVI/YWMQEqyq-eI/AAAAAAAAP_M/ABb4EyY1S38UBYgkJ39H0UpfF3cgZ0fbwCLcBGAsYHQ/s1250/alhaurin6.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" width="320" data-original-height="938" data-original-width="1250" src="https://1.bp.blogspot.com/-Z_nzEoHJyVI/YWMQEqyq-eI/AAAAAAAAP_M/ABb4EyY1S38UBYgkJ39H0UpfF3cgZ0fbwCLcBGAsYHQ/s320/alhaurin6.jpg"/></a></div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-wYHw9WlShfQ/YWMQJFMNdhI/AAAAAAAAP_Q/DzLjFXCOdIMWlMpmb14aHwxrAJec6ri9QCLcBGAsYHQ/s1248/buggi.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" width="320" data-original-height="928" data-original-width="1248" src="https://1.bp.blogspot.com/-wYHw9WlShfQ/YWMQJFMNdhI/AAAAAAAAP_Q/DzLjFXCOdIMWlMpmb14aHwxrAJec6ri9QCLcBGAsYHQ/s320/buggi.jpg"/></a></div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-FWRZQ-yQEtk/YWMQLyTrdBI/AAAAAAAAP_Y/2hHmC6CqbRcrx74DTM1fiKsLss33JHOagCLcBGAsYHQ/s1250/cabopino1.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" height="320" data-original-height="1250" data-original-width="928" src="https://1.bp.blogspot.com/-FWRZQ-yQEtk/YWMQLyTrdBI/AAAAAAAAP_Y/2hHmC6CqbRcrx74DTM1fiKsLss33JHOagCLcBGAsYHQ/s320/cabopino1.jpg"/></a></div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-MqiQC5Rzt80/YWMQQCnxOmI/AAAAAAAAP_c/lZoFykZ4L9UPSFH9zO3x8KGKyJ1R-RegQCLcBGAsYHQ/s1250/cabopino2.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" width="320" data-original-height="938" data-original-width="1250" src="https://1.bp.blogspot.com/-MqiQC5Rzt80/YWMQQCnxOmI/AAAAAAAAP_c/lZoFykZ4L9UPSFH9zO3x8KGKyJ1R-RegQCLcBGAsYHQ/s320/cabopino2.jpg"/></a></div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-ff2fEZfwmT8/YWMQUm7NnCI/AAAAAAAAP_o/CMkP2BNkcWMfA7EPv-nrq45J4UFdnv1lgCLcBGAsYHQ/s1250/metssiga.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; "><img alt="" border="0" height="320" data-original-height="1250" data-original-width="928" src="https://1.bp.blogspot.com/-ff2fEZfwmT8/YWMQUm7NnCI/AAAAAAAAP_o/CMkP2BNkcWMfA7EPv-nrq45J4UFdnv1lgCLcBGAsYHQ/s320/metssiga.jpg"/></a></div>
Ega mängu ajal aega pildistamiseks pole, tempot tuleb hoida, et kellelegi jalgu ei jääks. Kuna mina alustasin hästi vara hommikuti, siis enne mind palju flaite veel rajal ei olnud, nii et kõik laabus. Kui HCP on rohkem, kui 36 (naistel), siis väga oodatud sa siia pole, aga ega keegi dokumenti ei küsinud ka, bronnimisel tuli lihtsalt kinnitada linnukesega, et jah, mu HCP on 36. Sai selle nimel suve jooksul ikka mängitud ja harjutatud ka. Aitäh kõigile, kes mind abistanud on!Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-22413583000054493842021-10-06T18:55:00.000+03:002021-10-06T18:55:52.522+03:00Minu Mijas vol 2<p> Tänu internetile ongi elu üldse võimalik, eriti, kui tuled algaja golfarina välismaale mängima. Ja ma ei räägi sellest, et FACEBOOK otsad andis, vaid küsimus nr 1 on - kas võtta kaasa oma varustus (eeldab spetsiaalse golfivarustuskoti omamist ja eraldi hinnastamist lennupileti bronnimisel) või rentida koha pealt soodsa hinnaga A-klassi varustus, mis nädalaks ajaks (2-7 päeva) on kõigest 35 eurot ja väikese lisatasu eest tuuakse sulle kotitäis raudasid, hübriide ja puusid suisa koju kätte? Ja pärast muide viiakse ära ka. Minusugune hedonist ei lase sellist pakkumist 2 korda teha. Tellisin varustuse kohale 5. Oktoobriks kella 10-ks ja arvestades hispaanlaste meist erinevat ajataju sain varustuse täpselt kell 11.30 kätte. Hea, et ei olnud selleks päevaks ühtegi tii aega broneerinud, oleksin kõvasti hilinenud. Aga tänaseks oli aeg kirjas ja pääsu polnud, varavalges tuli teele asuda väljakule nimega Cerrado del Aguila. <table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-1d3EWIy_xRU/YV3DQsJCZ0I/AAAAAAAAP6c/Tvvo4RKe1ko6Nx93i8uXN5rkduTaZsKWQCLcBGAsYHQ/s750/244340751_437306684580801_5444924592913397736_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="563" data-original-width="750" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-1d3EWIy_xRU/YV3DQsJCZ0I/AAAAAAAAP6c/Tvvo4RKe1ko6Nx93i8uXN5rkduTaZsKWQCLcBGAsYHQ/s320/244340751_437306684580801_5444924592913397736_n.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ühel pool olid mäed ja teisel pool meri, <br />täitsa nagu Jõelähtmel</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-BvHvHmxyNCg/YV3DMWdaK9I/AAAAAAAAP6Y/DkfWhdIOn-0FZYrdcswrpVM6rW_mIL7GgCLcBGAsYHQ/s750/244202634_953399188576401_6599144943803960432_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="563" data-original-width="750" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-BvHvHmxyNCg/YV3DMWdaK9I/AAAAAAAAP6Y/DkfWhdIOn-0FZYrdcswrpVM6rW_mIL7GgCLcBGAsYHQ/s320/244202634_953399188576401_6599144943803960432_n.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">No nii, selle tii pealt tuli lüüa otse greenile paremat kätt,<br />et mitte vette lüüa. Õnnestus. Mitte vette lüüa :)</td></tr></tbody></table><br />Valiku tegin muidugi hinna põhjal - green fee oli 2 x odavam kui minu koduklubis. Sattusin ühte flaiti toreda Soome vanapaariga, kes olid kindlasti väga head mängijad, sest nad on golfi harrastanud juba eelmisest sajandist, kuid täna polnud ilmselt nende parim päev, sest suutsin neid mõnel rajal isegi edestada. Üleüldse tuli täna mäng minu arust päris hästi välja, aga küllap sellele aitas kaasa kohutavalt hea ilm ja hea varustus. Rada oli raskuse poolest nii ja naa, kuid ei midagi hullu, sest arvasin, et minusugusel tekivad kindlasti mingid tõrked, kuid hoopis vastupidi, kõik sujus ja esialgsest kohmetusest sain juba esimesel rajal üle. Seega - julge hundi rind on rasvane ja mäng vääris küünlaid. Ehk et kes ei riski, see šampust ei joo! Mina riskisin ja õnneks olin varunud külmikusse pudeli kohalikku Cavat (hind oli masendavalt soodne, üleüldse on siin veinid imeodavad ja patt on neid mitte tarbida tavapärasest rohkem, ikkagi puhkus juu), mis peale mängu 100%-liselt ka ära kulus. Mul on veel mitmeks päevaks tehtud erinevatele väljakutele broneeringud (ja ei saa jätta mainimata, et green fee tasud on ikka odavamad, kui minu koduklubis Eestis) ja kavatsen täie tõsidusega kogu raha eest mängida. Pikk ja pime kaamose aeg on ees ootamas, olgu siis patareid hoolega täis laetud! </p><p>Ahjaa, ma pole küll asjatundja, aga ühel hommikul kohtusin basseini ääres kummalise elukaga, kes mulle pinevalt silma vaatas, nagu tahtes teada anda, et noh, kas hüppame koos basseini? Ausalt, ma lõin põnnama ja põgenesin tuppa. <table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-WyJlCBUVAiQ/YV3C76KwGDI/AAAAAAAAP6Q/g2xmL7jF7OA-P3Y7lkNCf39WFHcov4eYgCLcBGAsYHQ/s750/244194112_350529646821411_294829433885615712_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="750" data-original-width="560" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-WyJlCBUVAiQ/YV3C76KwGDI/AAAAAAAAP6Q/g2xmL7jF7OA-P3Y7lkNCf39WFHcov4eYgCLcBGAsYHQ/s320/244194112_350529646821411_294829433885615712_n.jpg" width="239" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kas keegi teab - on see palvetaja ritsikas?<br />Pikkust oli tal ligi 10 cm. </td></tr></tbody></table>Mis muide puhkusesse puutub, siis kui te veel ei tea - ma olen nüüd päriselt ka puhkusel. Kuulun õnnelike pensionieelikute sihtgruppi ja ootan kannatamatusega oma esimest pensionipäeva, mis peagi saabub. Oi, tuleb äge pidu! Ilmselt kestab see kauem, kui tund aega, aga kindlasti mitte rohkem, kui 2 päeva, raha saab enne otsa. Kõik on kutsutud!</p>Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-12394812844279274722021-10-03T01:06:00.002+03:002021-10-03T01:13:15.030+03:00Minu Mijas<p> Ei läinud kolmveerandteist aastatki, kui jälle kohvri pakkisin ja puhkusele lendasin. Vahepealne aeg on tänu covidile nagu maha visatud, kuid õnneks hakkab vist elu normaliseeruma ja maailm avanema. Seekord otsustasime tütrega nädalakese veeta Andaluusias väikeses Mijase linnas või külas, täpsemalt ei oskagi veel määratleda, sest saabumisest on vaid mõni tund möödas ja õues on pime. Me pole seekord kahekesi, vaid meiega liitus seekord ka Johan, kes on edukalt läbinud väimehe kandidaadi kursused ja pretendeerib nüüd Innu abikaasa kohale. Tore ongi, üks meesterahvas kulub seltskonda alati ära.</p><p>Lennureis Tallinn-Malaga pidi kestma 4 tundi, tegelikult aga olime lennukis mingi 6 tundi, sest kui kõik reisijad olid ennast juba mõnusalt turvavöödega kinnitanud ja mootorid undasid täistuuridel, saabus ootamatult vaikus ja kõlarist teatas meeldiv naishääl, et tehniliste probleemide tõttu lend lükatakse edasi... teadmata ajaks. Minna polnud kuhugi, istusime ja ootasime. Kahjuks me seekord äriklassis ei reisinud, kuna piletite broneerimise ajal netis surfates ja pilte vaadates see ei erinenud visuaalselt millegi poolest ökonoomklassist ja lennu aeg ju ka nii lühike, hind seejuures megakallis. Aga võta näpust - sel ajal, kui lihtrahvas rahutult oma istmetel niheles, pakuti äriklassi kolmele reisijale mitusetu korda peeneid napse ja suupisteid. Lõpuks siiski suudeti lennuk lennukõlblikuks muuta ja 1 tund ja 20 minutit hiljem tõusime õhku. Lennuki kapten lubas, et ta ei tõuse kõrgemale kui 10 kilomeetrit ja ei sõida kiiremini kui 800 km tunnis ja jõuab kohale õigel ajal. Kõrguse ja kiiruse osas ma ei ole kindel, aga kohalejõudmise osas vedas ta meid ikka kõvasti alt, jõudsime täpselt 1 tund ja 20 minutit hiljem ettenähtud ajast kohale. Aga pole hullu, õnneks pakuti pardal võimalust kalli raha eest jooke ja sööke osta ja seda võimalust ei saanud ju käest lasta. Mis lendamine see ilma naudinguteta ikka on? Tellisin endale väikese valge veini, ühe pudelikese konjakit ja topsitäie kohvi. Pean tunnistama, et koroona viirus ei ole oma laastamistööd teinud ainult inimeste hulgas. Ka pardateenindusele on see kuri viirus oma jälje jätnud. Kui enne taudi oli konjaki pudeli maht 4 cl ja veinipudeli maht 25cl, siis nüüd oli konjak surutud 3 cl suurusesse pudelikesesse ja veini kogus oli kõigest 18,7cl. Kõige masendavam oli muidugi see, et hinnad olid vastupidi suisa kahekordistunud. Kogu see nali koos kohviga maksis 16,5 eurot. Konjaki Camus vsop 1 liitri hinnaks rehkendasin 200 eurot. Poes on see 3 x odavam. Aga mis siin nuriseda, mu vanal heal sõbral on selle kohta ütlus, et välismaal olles on ainult kaks esimest õlut kallid, edasi on kõik juba ükstapuha.</p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-PIk8T_5MeSs/YVjT8LB9EwI/AAAAAAAAP1Q/ebqxqVijpR8mIsckL8z5KnhrjJjVmAT4gCLcBGAsYHQ/s750/received_6820103964673743.jpeg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="750" data-original-width="560" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-PIk8T_5MeSs/YVjT8LB9EwI/AAAAAAAAP1Q/ebqxqVijpR8mIsckL8z5KnhrjJjVmAT4gCLcBGAsYHQ/s320/received_6820103964673743.jpeg" width="239" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kohvitops oli hiiglaslik võrreldes<br /> teiste joogianumatega</td></tr></tbody></table><br /><p></p><p>Et muretult oma villasse jõuda, rentisime auto, st Mercedese. See oli ikka nii udupeen mudel, et kui väimees selle rooli istus, siis tükk aega otsisime, kus asub käigukang, meil oli automaatkäigukastiga auto. No ei ole kangi, mida tõmmata või kasvõi vajutada. Lõpuks tuvastasime, et rooli küljes on mingi kang, sarnane suunatulede kangile. Ma täpsemalt ei teagi, kuidas see töötas, aga auto hakkas siiski ühel hetkel liikuma. Igatahes oli tagaistmel päris turvaline olla ja õnnelikult me oma villasse ka saabusime. Noored sukeldusid kohe basseini, mina pidasin targemaks villa perenaise poolt meile tervituseks jäetud punaveini tarbima hakata, ikkagi pikk reis selja taga ja kõik ilus ees ootamas. Ilusa all ma mõtlen seda, et lihtsalt mõnuleda, nautida ilusat ilma ja kui aega üle jääb, siis ka mõned golfirajad läbi käia, võtsin piisavalt palle kaasa. On ju Costa del Sol väidetavalt golfarite paradiis ja just oktoobris hakkab golfi kõrghooaeg. Aga kõigepealt tuleb lihtsalt aklimatiseeruda ja julgust koguda, ega see pole algajale golfarile mingi lihtne asi, nõuab ikka suurt eneseületust, et minna võõras kohas mängima. Kuidas ja kas see mul õnnestub, saate lugeda järgmine kord. Seniks adiós!</p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-h9E7Bl7bCJw/YVjUNVNN8gI/AAAAAAAAP1Y/OSw9jMary4AxIS6yB7GOm8ukwY0Q8PTwgCLcBGAsYHQ/s800/received_233764825288788.jpeg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="800" data-original-width="450" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-h9E7Bl7bCJw/YVjUNVNN8gI/AAAAAAAAP1Y/OSw9jMary4AxIS6yB7GOm8ukwY0Q8PTwgCLcBGAsYHQ/s320/received_233764825288788.jpeg" width="180" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Väidetavalt oli vesi soe. <br />Homme päeval kontrollin üle</td></tr></tbody></table><br /><p></p>Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-71474767746631601612020-12-31T23:22:00.001+02:002020-12-31T23:22:56.102+02:00Minu Covid vol 5<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-DQ0oNJpvkA8/X-49gYTtMuI/AAAAAAAANaI/1H1ziF2IYEkTHk3AEL9zONZzUmZ6Nw-bwCLcBGAsYHQ/s648/kuusk.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="648" data-original-width="408" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-DQ0oNJpvkA8/X-49gYTtMuI/AAAAAAAANaI/1H1ziF2IYEkTHk3AEL9zONZzUmZ6Nw-bwCLcBGAsYHQ/s320/kuusk.jpg" /></a></div><br />Viimasest postitusest on möödas peaaegu 7 kuud. Lõpetasin selle tookord optimistlikus meeleolus, et ei tule seda teist lainet, see ei ole võimalik. Aga mis on täna tegelikkus? Sellist aastavahetust, et istun vaikselt oma kodus ilma sõpradeta, ei ole minu elus viimase 2 sajandi jooksul juhtunud. Millised peod on omal ajal maha peetud! Tantsitud öö otsa, joodud ohjeldamatult vahuveini ja imetletud ilutulestikku. Kallistatud üksteist ja soovitud kõige paremaid soove. Unistatud uuest, veelgi paremast ja õnnelikumast aastast. Ja nii ongi alati läinud - uus aasta on olnud alati parem kui eelmine! Pole olnud kunagi põhjust nuriseda. Elu on kuradi hästi läinud. Ja kuhu me siis välja oleme jõudnud? Oleme surutud nelja seina vahele, lahutatud oma lähedastest ja sõpradest. Lootus, et meid aitab vaktsineerimine, asendub tasapisi ühiskonna valvekoerte haukumisega teemal, et miks see vaktsineerimine nii kaua aega võtab ja enne, kui kõik oma sutsaka kätte saavad, tuleb juba uus laine ja kõik algab otsast peale. Ja mis seal salata, kui kevadel olime kõik sõnakuulelikud ja suutsime viiruse leviku peatada, siis nüüd läheb asi vägisi käest ära. Sest ikka veel on uskmatuid, kes ei usu, et Covid19 on raske haigus, et tegelikult on tegemist vandenõuga ja maski kandmine on saatanast. Ja õigus võib olla nii koroona eitajatel kui ka tunnistajatel, tõde selgub kunagi hiljem. Mina kuulun nende hulka, kes pingutavad selle nimel, et see viirus ei leviks. Ei kohtu sõpradega, piirdun oma peresiseste kontaktidega, tööl kannan maski ja hoian distantsi. Ei usu vandenõudesse ega lapiku maa teooriasse. <p></p><p>Ühesõnaga - kui sõpradega pidutseda ei saa, tuleb parim võtta kodusest konutamisest - katta laud heade ja paremate roogadega, avada parim punavein, mis Jõuluvana sulle seekord Koroonavanaga saatis, vaadata ETV pealt vanaaastaõhtuprogrammi (üllataval kombel olen nii mõnegi sketši peale mõnusalt naernud) ja hoolitseda selle eest, et südaöösel šampanjapudelilt pauguga kork eemaldada ja uus aasta suurte lootustega vastu võtta. Lootustega, et taastub vana elukorraldus, et saaks jälle huuli värvida ja saaks reisida. Just sellest tunnen kõige suuremat puudust, et ei saa isegi mitte teha reisiplaane ja unistada soojal maal mõnulemisest. Või noh, unistada ju võib, aga seda valusam see on, kui pole lootust seda unistust lähiajal realiseerida. </p><p>Me kõik loodame, et iga kord tuleb uus aasta parem kui eelmine, ju siis ei tasu ka seekord lootusi maha matta ja arvata, et tuleb hullem aasta. Ja minu isiklik soov on, et tele- ja raadiotegijad avastaksid uuel aastal uued meediamagnetid, jumala eest, nii siiber on Taukarist, Linnadest, Trad Attakcist ja kõigist teistest valvemeelelahutajatest, kes iga päev figureerivad Ringvaates, Anu hommikusaates, Prillitoosis ja Vikerraadios kella 16-18-neni. Palun uusi tegijaid, minuga võib ka ühendust võtta, olen täitsa uus ja mitte eriti tüütu. </p><p>Head Uut Aastat, armasad sõbrad!</p>Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-41534633157514532432020-06-02T22:11:00.002+03:002020-06-02T22:11:36.547+03:00minu Covid vol 4<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
No nii - täna on siis see ajalooline päev, kus Covidi testide tulemus oli 0 positiivset. Nagu ma juba varem olen kirjutanud - eestlased on juba sellised imelikud inimesed, et tulevad igast olukorrast elusalt välja, ka Covidi haigus ei murra neid. Ja mis seal salata, selle nimel on ka kõvasti pingutatud- oleme kodus istunud, vältinud kontakte oma kallite lähedastega, kukutanud kokku oma majanduse, nõustunud olema koondatud ja sulgema oma ärid, jätnud ära pulmad ja matused, ristimispeod, juubelid, kursuse- ja suguvõsa kokkutulekud, tuhanded kontserdid, teatrietendused ja kinokülastused, peatanud plaanilised arsti vastuvõtud, olnud kodukontorites, olles samal ajal teinud tööd oma tööandjale ja salaja samaaegselt olnud õpetajad oma lastele - kõik selle nimel, et vältida kriisi a la Itaalia ja Hispaania, muudest massnakatumisega hõivatud riikidest rääkimata. Kurb, väga kurb on see tänane seis, samas lootustandev, et lõpuks naaseme tagasi normaalse elu juurde. Me tõesti oleme hullusti pingutanud! Me väärime lausa aukirja!<br />
Laupäeval oli mu pojapojal lasteaia lõpupidu. Tegelikult oli see ju distantspidu - lapsed olid kokku kutsutud kellaajade kaupa ja mingit ühisüritust ei toimunud. Kui nüüd väga aus olla, siis mina isiklikult, kes ma olin praktiliselt 2. elukuust saadik olnud lastesõime ja lasteaia kasvandik, ei suuda küll meenutada oma lasteaia lõpupidu, sestap ma loodan, et ka minu lapselaps ei meenuta palju aastaid hiljem seda kurvavõitu päeva, kui ta ei saanud olla viimast päeva koos oma rühmakaaslastega. Seda enam ma loodan, et 1. septembril saavad kõik lapsed minna kooli nii, et kellelgi ei ole enam meeles mingitki mälestust sellest koroona viirusest.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-sKEwixV6V_s/XtadsJ6VDZI/AAAAAAAAK9o/RsFSFSKWks0goRij_aGpkDxVI-d3yXFHwCLcBGAsYHQ/s1600/robi.1jpg.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="720" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-sKEwixV6V_s/XtadsJ6VDZI/AAAAAAAAK9o/RsFSFSKWks0goRij_aGpkDxVI-d3yXFHwCLcBGAsYHQ/s320/robi.1jpg.jpg" width="240" /></a></div>
Kas tuleb teine laine? Mina ei usu. Inimesed on nii hoolikad ja kahtlustavad üksteise suhtes. Kätt ei suruta, õlale ei patsutata ja kallistamine on out. Keegi enam kellelegi näkku ei köhi ja kätepesemine on normaalne nähtus. On tõendatud, et koroona viirus ei levi pindade kaudu, seega igasugune ülidesinfitseerimine on asjatu tegevus - viirus nakkub inimeselt inimesele. Jah, tõsi on, et kui keegi viirusekandja on aevastanud otse mingile pinnale ja sa kohe katsud seda ja siis oma sõrmed suhu või silma pistad- siis on mingi risk, et sa nakatud. Aga ütle mulle üks põhjus, miks sa pead avalikus kohas oma sõrmi lakkuma või neid silma toppima, enne kui sa ei ole käsi pesnud või teinud käte antiseptikat? Täna on käte antiseptikaks igal pool võimalus - kasuta seda!<br />
Kokkuvõtteks - lepime sellega, et see viirus on osakene meie elust, kuid ärme lepi sellega, et tänu temale meie majandus variseb kokku. Hirmul on suured silmad - see vanasõna võtab kokku meie elu alates 12. märtsist, kui kuulutati välja eriolukord. Tänu sellele ei tekkinud meil siin tegelikult pandeemiat, vaid kerge viirusepuhang, mida suudeti kontrolli all hoida, kuid mille majanduslik kahju on alles väljaselgitamisel. Annaks jumal, et me sellest suudaksime välja tulla nii, et me ellu jääme. Kui meid ei võtnud viirus, siis loodetavasti ei võta meid ka uus masu. </div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-7504700787236259922020-04-21T20:51:00.002+03:002020-04-21T20:51:54.222+03:00Minu Covid-19, vol 3<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Igasugustest koroonateemalistest uudistest on selline siiber, et süda läheb pahaks. Juba mitu päeva ei ole ma klikkinud worldometers.info lehele, mida muidu regulaarselt igal hommikul tšekkisin, et olla viiruse leviku arengutega kursis. Aga see tõusva kõverjoone vaatamine väsitab ja masendab. On viimane aeg selliste uudiste tarbimine lõpetada ja pigem muheleda kõikide nende pilapiltide peale, mis on viimasel ajal sotsiaalmeedias levinud. Maailm ei ole kadunud, kui inimesed suudavad enda üle naerda. Allpool ainult mõned vahvad pildid. Aga neid on ikka väga palju ja teiseks vaimustun iga kord, kui keegi postitab mõne nutika nipi, kuidas tänases maailmas oma eluga nii hakkama saada, et ei oleks põhjust viriseda vaid hoopiski nautida seda aega, kui saad kodus olla koos oma perega. Ma juba kujutan ette, kuidas varsti toodetakse Hollywoodis uus kassahitt sellest, kuidas inimkond suutis seljatada Covid-19 pandeemia, peaosades Meryl Streep ja Tom Hanks, kes on minu lemmiknäitlejad. Ja küllap seal filmis selgub ka tõde, et tegelikult ei olnudki viiruse levikus süüdi süütud nahkhiired, vaid hoopis pahatahtlikud pahalased, kuid pole mõtet kogu filmi sisu ette ära rääkida. Minge ise kinno (uskumatu - kas tõesti inimesed veel kunagi istuvad kinos või teatris külg külje kõrval nagu kilud karbis?) ja vaadake, kuidas need asjad tegelikult olid. Üks mis kindel - maailm ei ole enam kunagi selline, nagu see oli veel 2 kuud tagasi. Kuid kindlasti ei muutu elu ka hullemaks, vaid vastupidi - me astume suure sammu edasi uude, paremasse tulevikku. Mina küll usun nii, et praegune aeg käivitab inimestes suure innovatsiooni puhangu ja lühikese ajaga leiutatakse täiesti enneolematuid vidinaid ja e-lahendusi selleks, et mitte kunagi enam naaseda tüütule kontoritööle. Hulk ministeeriume ja riigiasutusi kolib internetti ja kaovad ametnikud, kes tegelevad kodanike avaldustega. Juba täna on leitud uued lahendused meelelahutustööstuses, kus publik naudib kontserte ja etendusi kodunt lahkumata, artistid õpivad esinema virtuaalselt, ilma elava publikuta ja varsti on see täitsa normaalne nähtus, mitte eriolukorrast tingitud ajutine olukord. Kaubandus kolib nagunii internetti, suured kaubanduskeskused muutuvad heal juhul kasvuhooneteks ja tekivad eksklusiivsed kallid poed, kuhu võib päriselt kohale minna ja näpuga kaupa katsuda ja ninaga nuusutada. Väga võimalik, et tänavatele tulevad piimaautod ja piimamees poetab su korteri ukse taha piimapudelid ja igale tänavanurgale tekivad väikesed pagaritöökojad, kust sa saad hommikul osta kohvi kõrvale värske lõhnava saiakese. Pole ju enam kiiret tööle tõtata, kui võid oma kodukontoris päeva alustada endale sobival ajal. Olla ise enda peremees (või perenaine). Ka kooliharidus kolib e-õppele ja koolis käivad lapsed 2-3 korda nädalas, lihtsalt selle pärast, et mitte oma kodusolemisega vanemtele närvidele käia. Ja arstiabi saab ju ka e-teenusena tarbida - vastuvõtt toimub skaibi teel - arst näeb sind, saad kõik oma mured ära kurta, arst määrab sulle vajalikud uuringud, teed need nö diagnostikakliinikus ära ja arst panebki sulle virtuaalselt diagnoosi ning kirjutab välja ravimid, mida saad kodunt lahkumata e-apteegist osta. Pole vaja tulla arsti juurde, istuda kabineti ukse taga ja teiste haigetega viiruseid vahetada. Ei noh, selline elu tundub ju täitsa kena, kas pole?<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-d_fGPeZJ8pY/Xp8g4mmiv9I/AAAAAAAAKf0/jixlxlfpNDMjesEhoJ-XbT_N4PN6NkWbQCEwYBhgLKs4DAL1OcqwyAPahL_wPRAWvY6p4K_28wGPLNQnaFe5kIr-tfTpJPMzD5kU-s0JnPSIyKOp29_T72l4_sFWndd6M9bsRJOHO-6BcGBb3QoQxZDn9uVHfYaZZnTyqUDP9GJwbT7XWsXBCH2mOrm2hVjiG1iSsYO7dGNxDBHRoBwkZdd3iBUPibHrqeQFobLwcYHFX4D5QhnNnSqoPNLMpPFNh1barxq-MIzjOFhEO83AzMlsBqf348_ZDIr7k0MaCOyUyQj83h_DFGut1p6kGCBt6A3WEmyMUwGe0YcaggkaxdrytUdRBu-NLBMQShsiBerwKzT7C_sq_83htFUGMRR9dMWkBNTXiG6m4fJG24Lsdheab5HXpCu85tAwIJy-e9XhDpgLdMJK8uOuYl9pn9OogG1YIJYAPGiU_5mML9taAqXr7ydkdpRGq2kkHTiB_N5Tqonlvwgcqml3QnLYFy-bbojjH8cHS_d_gtc78qwSuJYxrY4wK8R3jQLjQn1WF8H7YR73HZCR30rQa3jmvZDmA-nZGqqOQ2ZBhd4ruQ_lP2EBk3pWjGo2j71jHgaNjfzTWlsGNwAAxlBgepYKhLfDwW-n7bY8cc5cBtxXyoXKZMLbJ_PQF/s1600/kann.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="883" data-original-width="640" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-d_fGPeZJ8pY/Xp8g4mmiv9I/AAAAAAAAKf0/jixlxlfpNDMjesEhoJ-XbT_N4PN6NkWbQCEwYBhgLKs4DAL1OcqwyAPahL_wPRAWvY6p4K_28wGPLNQnaFe5kIr-tfTpJPMzD5kU-s0JnPSIyKOp29_T72l4_sFWndd6M9bsRJOHO-6BcGBb3QoQxZDn9uVHfYaZZnTyqUDP9GJwbT7XWsXBCH2mOrm2hVjiG1iSsYO7dGNxDBHRoBwkZdd3iBUPibHrqeQFobLwcYHFX4D5QhnNnSqoPNLMpPFNh1barxq-MIzjOFhEO83AzMlsBqf348_ZDIr7k0MaCOyUyQj83h_DFGut1p6kGCBt6A3WEmyMUwGe0YcaggkaxdrytUdRBu-NLBMQShsiBerwKzT7C_sq_83htFUGMRR9dMWkBNTXiG6m4fJG24Lsdheab5HXpCu85tAwIJy-e9XhDpgLdMJK8uOuYl9pn9OogG1YIJYAPGiU_5mML9taAqXr7ydkdpRGq2kkHTiB_N5Tqonlvwgcqml3QnLYFy-bbojjH8cHS_d_gtc78qwSuJYxrY4wK8R3jQLjQn1WF8H7YR73HZCR30rQa3jmvZDmA-nZGqqOQ2ZBhd4ruQ_lP2EBk3pWjGo2j71jHgaNjfzTWlsGNwAAxlBgepYKhLfDwW-n7bY8cc5cBtxXyoXKZMLbJ_PQF/s320/kann.jpg" width="231" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Selllise vajaliku oskuse omandamiseks ma kardan<br />ei piisa karantiinis oldud ajast. Peaks ikka vähemat 6<br />nädalat õppima. </td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-ssEO-gcCMSs/Xp8g8gItDRI/AAAAAAAAKgE/43uXVktAG2AMkMSCOlIVuzukGprwsNZKwCEwYBhgLKs4DAL1OcqwyAPahL_wPRAWvY6p4K_28wGPLNQnaFe5kIr-tfTpJPMzD5kU-s0JnPSIyKOp29_T72l4_sFWndd6M9bsRJOHO-6BcGBb3QoQxZDn9uVHfYaZZnTyqUDP9GJwbT7XWsXBCH2mOrm2hVjiG1iSsYO7dGNxDBHRoBwkZdd3iBUPibHrqeQFobLwcYHFX4D5QhnNnSqoPNLMpPFNh1barxq-MIzjOFhEO83AzMlsBqf348_ZDIr7k0MaCOyUyQj83h_DFGut1p6kGCBt6A3WEmyMUwGe0YcaggkaxdrytUdRBu-NLBMQShsiBerwKzT7C_sq_83htFUGMRR9dMWkBNTXiG6m4fJG24Lsdheab5HXpCu85tAwIJy-e9XhDpgLdMJK8uOuYl9pn9OogG1YIJYAPGiU_5mML9taAqXr7ydkdpRGq2kkHTiB_N5Tqonlvwgcqml3QnLYFy-bbojjH8cHS_d_gtc78qwSuJYxrY4wK8R3jQLjQn1WF8H7YR73HZCR30rQa3jmvZDmA-nZGqqOQ2ZBhd4ruQ_lP2EBk3pWjGo2j71jHgaNjfzTWlsGNwAAxlBgepYKhLfDwW-n7bY8cc5cBtxXyoXKZMLbJ_PQF/s1600/korduvkasutatud.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1440" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-ssEO-gcCMSs/Xp8g8gItDRI/AAAAAAAAKgE/43uXVktAG2AMkMSCOlIVuzukGprwsNZKwCEwYBhgLKs4DAL1OcqwyAPahL_wPRAWvY6p4K_28wGPLNQnaFe5kIr-tfTpJPMzD5kU-s0JnPSIyKOp29_T72l4_sFWndd6M9bsRJOHO-6BcGBb3QoQxZDn9uVHfYaZZnTyqUDP9GJwbT7XWsXBCH2mOrm2hVjiG1iSsYO7dGNxDBHRoBwkZdd3iBUPibHrqeQFobLwcYHFX4D5QhnNnSqoPNLMpPFNh1barxq-MIzjOFhEO83AzMlsBqf348_ZDIr7k0MaCOyUyQj83h_DFGut1p6kGCBt6A3WEmyMUwGe0YcaggkaxdrytUdRBu-NLBMQShsiBerwKzT7C_sq_83htFUGMRR9dMWkBNTXiG6m4fJG24Lsdheab5HXpCu85tAwIJy-e9XhDpgLdMJK8uOuYl9pn9OogG1YIJYAPGiU_5mML9taAqXr7ydkdpRGq2kkHTiB_N5Tqonlvwgcqml3QnLYFy-bbojjH8cHS_d_gtc78qwSuJYxrY4wK8R3jQLjQn1WF8H7YR73HZCR30rQa3jmvZDmA-nZGqqOQ2ZBhd4ruQ_lP2EBk3pWjGo2j71jHgaNjfzTWlsGNwAAxlBgepYKhLfDwW-n7bY8cc5cBtxXyoXKZMLbJ_PQF/s320/korduvkasutatud.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Huvitav, kui kallis veel puhas korduvkasutatud mask oleks olnud? </td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1346" data-original-width="1080" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-UIPgZp_eDck/Xp8g_-4LSWI/AAAAAAAAKfo/ha0QJHxAFYktJo5Sv-baChG_aS9-TMxNwCLcBGAsYHQ/s320/j%25C3%25A4nku.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" width="256" /></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ka pühadejänkud peavad valitsuse soovitusest<br />"Kanna maski" ilusti kinni.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-lEpCcW5BLo8/Xp8hGebkR-I/AAAAAAAAKfw/3O7Rnig4U54Q_y_vfaWsrZVBRKGQxLSFQCLcBGAsYHQ/s1600/wcpaber.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="696" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-lEpCcW5BLo8/Xp8hGebkR-I/AAAAAAAAKfw/3O7Rnig4U54Q_y_vfaWsrZVBRKGQxLSFQCLcBGAsYHQ/s320/wcpaber.jpg" width="232" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">See oli aktuaalne siis, kui viiruse levik oli<br />alles oma algusjärgus</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-ChZHznP8BXE/Xp8hI0CXXdI/AAAAAAAAKf4/uszWRJUJXBI6fqNawY_at1pagRiBE449gCLcBGAsYHQ/s1600/iseendaga.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="820" data-original-width="1370" height="191" src="https://1.bp.blogspot.com/-ChZHznP8BXE/Xp8hI0CXXdI/AAAAAAAAKf4/uszWRJUJXBI6fqNawY_at1pagRiBE449gCLcBGAsYHQ/s320/iseendaga.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Noh, tõehetk eksole?</td></tr>
</tbody></table>
<br /><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="952" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-0Kl4gH4ahWw/Xp8hLi97tGI/AAAAAAAAKf8/XAU0s2pqayYTb4r88OHx_XJ1B6oUcsGbQCLcBGAsYHQ/s320/morewine.jpg" width="317" /></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sellised vanaemad elavad igasugused viirushaigused üle.<br />Tänu rohkele veini tarbimisele muidugi.<br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /></td></tr>
</tbody></table>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-FalRqThCQLk/Xp8hCrCdnFI/AAAAAAAAKfs/YIdM9yuFqWoYQoLCO_PNSL8tVDrs8mIGQCLcBGAsYHQ/s1600/ikea.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="405" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-FalRqThCQLk/Xp8hCrCdnFI/AAAAAAAAKfs/YIdM9yuFqWoYQoLCO_PNSL8tVDrs8mIGQCLcBGAsYHQ/s320/ikea.jpg" width="144" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">IKEA mööbel igaks elujuhtumiks</td></tr>
</tbody></table>
</div>
</div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-69451732046444391902020-04-08T19:46:00.000+03:002020-04-09T07:33:59.280+03:00Minu Covid-19 vol 2<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Vähem kui nädalaga on registreeritud nakatunute arv juba üle poole miljoni võrra suurem ja surnute arv kahekordistunud. Väga hirmutav. Õnneks tundub, et Eestis on olukord veel kontrolli all ja nakatumine toimub lauge graafiku järgi , mis omakorda viitab sellele, et eriolukord kestab kauem, kuid tagajärjed on leebemad. Leebemad inimeste tervise osas, kuid palju kahjulikumad majandusele. Riik lubab küll oma abikäe anda, aga kui kaovad ettevõtjad, siis kaob ka maksutulu ja kaovad ka toetused. Ei saa aru küll sellest otsusest, et haiguslehe hüvitis on eriolukorras juba esimesest päevast alates 100%. See paneb eesliinil töötajad ikka väga raskesse olukorda, kui su kolleegid süüdimatult võtavad internetipõhiselt haiguslehti, sest perearsti juurde ei pea minema, vaid võid telefoni teel kirjeldada oma olematuid haigussümptomeid ja sulle avatakse lõpmatult pikendatav haigusleht. Olen kindel, et vähemalt 50% uutest haiguslehtedest on võltsid ja inimesed lihtsalt kasutavad olukorda ära. Seda raskem on neil, kes oma tööd ausalt teevad ja pingutavad ka libahaigete eest. Näen seda kõike ja imetlen oma kolleege!<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Yxa_LwS8mE0/Xo4CKTEeiLI/AAAAAAAAKcs/n5k9uszl8yYDyWB9jyNVzCRceeH9vr5sACLcBGAsYHQ/s1600/haigekassa.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1463" data-original-width="819" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-Yxa_LwS8mE0/Xo4CKTEeiLI/AAAAAAAAKcs/n5k9uszl8yYDyWB9jyNVzCRceeH9vr5sACLcBGAsYHQ/s320/haigekassa.jpg" width="179" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kanna ikka maski, kui suhtled virtuaalselt<br />
oma arstiga või sõpradega. Küsi maski hästivarustatud<br />
apteekidest! Hinnad on soodsad - 70 senti tükk.</td></tr>
</tbody></table>
Ja eriti kummaline, mis toimub Haigekassa Facebooki lehel - kas tõesti Haigekassa töötajad arvavad, et koroona viirus levib wifi teel? Milleks on selline tobe pilt pandud informatsioonilise teadaande juurde? Pole ime, et inimesed ründavad apteeke ja nõuavad maske selleks, et suhelda virtuaalselt oma raviarstiga.<br />
Olen nüüd pea 2 nädalat elanud linnas, Radisson Blue Sky hotellis, ja seda puhta tasuta. Nimelt pakkus hotell ise võimalust meditsiinitöötajatel eriolukorra tingimustes ööbida hotellis tasuta, et mitte viia oma kodustele nakkust (pole ju välistatud, et saad töö juures nakkuse) või lihtsalt olla töökohale võimalikult lähedal, kui peaks hakkama asju juhtuma. Ja asjad on need, kui peaks hüppeliselt tõusma haiglaravi vajavate patsientide arv, kus võib tekkida olukord, et meil ei jätku voodikohti ja tuleb kiiresti tööd ümber korraldada. Minu hinnangul on meie haiglas kõik ettevalmistused tehtud, kuid valmis tuleb olla kõige halvemaks. Kui tahad elada rahus, valmistu sõjaks, on keegi tark kunagi öelnud. Ja sõda ongi ukse ees, rahuläbirääkijateks aga oleme me kõik ise, kui suudame kinni pidada kehtestatud piirangutest. Igatahes teeb südame soojaks, kui palju ettevõtteid on oma abikäe ulatanud haiglatöötajatele - meile tuuakse kommi, lilli, kohukesi, kringleid ja hulgaliselt häid soove, et me ikka vastu peaksime. See on nii uskumatu, mis toimub, aitäh!<br />
See nädal tõi ka kurva uudise, et koroonaviiruse ohvriks on langenud esimene meditsiinitöötaja. Asjaolusid teadmata võin ainult spekuleerida oma kadunud ema, endise meditsiinitöötaja, arvamusega, kes alati, kui ta oli haige ja sundisin teda arsti poole pöörduma, rehmas käega ja vastas veendunult nagu polkovniku lesk: "Arstid ei tea midagi!" Ja ta tõesti vältis arsti juures käimist, ainult viimases hädas oli võimalik teda arsti juurde saata. Mul on selline tunne, et meditsiinitöötajad ongi viimased inimesed, kes arsti poole pöörduvad, kui nad haigeks jäävad, enamus ilmselt püüab ise hakkama saada oma teadmiste ja kogemuste baasil. Igatahes on see kurb olukord. Sa aitad kõiki teisi ja jätad iseennast abita. Kulla meditsiinitöötajad - ärge olge hoolimatud iseenda suhtes!<br />
Teeb kadedaks, kui koduses kontoris töötegijad postitavad sotsiaalmeedias pilte mõnusatest kohvipausidest terrassil. Aga ega ka kodus töötajatel kerge pole, eriti kui pead veel lapsi ka koolitöös aitama. Kuid ajastu märk on see, et on leitud nii palju nutikaid lahendusi kodukontorite pidamisel, pärast koroona aega võib juhtuda see, et suured büroohooned jäävad tühjaks ja osa ameteid kaob sootuks. <br />
Aga et mitte nii kurbades toonides lõpetada, siis on ju ka häid uudiseid - ees on pikad pühad, kõik saavad tibake hinge tõmmata ja mune värvida. Ja võib ju ka virtuaalselt mune koksida - tee skaibikõne oma lastele ja lastelastele ning toksi muna vastu arvutiekraani, eks siis on näha, kuhu enne praod sisse tulevad. Loodetavasti on munakoored pehmemad :) Häid saabuvaid kevadpühi!</div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-39799608561866007682020-04-03T18:39:00.002+03:002020-04-07T21:14:57.716+03:00Minu Covid-19<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Lasin siis ka ennast testida. Tundsin juba ammu survet nii perekonna kui kolleegide poolt, sest professionaalse köhijana suutsin neile jätta mulje endast nagu oleks mul koroona viirus. Ja mis veel hullem - et olen selle kaasa toonud Tai Kuningriigist. Olgu siis kõigile rahustuseks siin maha hõigatud, et testi tulemus oli negatiivne.<br />
Kui mu puhkus lõppes ja naasin tagasi tööpostile, siis veel ei olnud seda eriolukorda kehtestatud ja mingit sundust mul kaheks nädalaks koju pikutama jääda ei olnud, sest Tai ei kuulunud sellel ajal ohupiirkonda, vastupidiselt Hiinale ja Itaaliale. Seega läksin rõõmsalt ja väljapuhanuna tööle. Ja siis alles hakkas juhtuma. Esimene kriisikoosolek minu jaoks toimus haiglas 12.03, aga usun, et neid oli juba ka varem toimunud, kuid olin puhkusel ja polnud veel üldse kursis päris eluga. Jah, see koosolek tõi mind maa peale, olin olnud ka seda usku, et mis see koroona nüüd siis ära ei ole, väike köha, nohu ja ega see gripist hullem ei saa olla. Ma ei suutnud uskuda oma noorema poja juttu, kes juba veebruari keskel hirmutas mind juttudega ülemaailmsest pandeemiast ja keelitas meid mitte Taisse sõitma, sest muidu me jääme sinna lõksu, sest kõik riigid pannakse kinni ja ükski lennuk varsti enam ei lenda. Tal oli kuradima õigus juba siis selle pandeemia osas. No aga kesse siis uskus, et midagi sellist juhtub, nagu me täna näeme. Üle miljoni haigusjuhu ja seda üle maailma! Õnneks saime sealt siiski õigel ajal tulema, aga see tagasilend oli ka väga väga eriline - olime Innuga äriklassis kahekesi. Suures äriklassis kahekesi - see oli väga kõnekas, järelikult juba selleks ajaks olid ärimehed olukorra tõsidust teadvustanud ja kodukontoritesse ennast sulgenud. Aga tagasi töö juurde. Vaadates seda, mis toimub täna Saaremaal, siis ma ausalt olen uhke meie haigla üle, et nii kiiresti suudeti töö ümber korraldada ja haigla valmis panna covidi haigete vastuvõtuks. See on olnud meeletu pingutus, aga kui seda poleks tehtud, oleksime täna silmitsi Saaremaa vol 2-ga. Kui ma pärast plaanilise töö peatamise otsust kohtasin koridoris ühte ämmaemandat, teatas ta peaaegu rõõmsa näoga, et ta pole pärast seda, kui anti teada, et issid ei saa sünnitavate emmede kätt hoida, oma elu jooksul ka niipalju sõimata ja pehmesse kohta saatmise soovitusi saanud kui selle ühe päeva jooksul. Ma arvan, et ma oleks ammu nutma hakanud. Ma ei kujuta ette, mida võisid kuulata meie klienditeenindajad läbi telefonitoru, kui pidid kõik patsiendid läbi helistama ja teatama, et nende vastuvõtt on tühistatud. Sest on ju nii raske aru saada, et kui me ei hoia oma arste nakatumise eest, siis ei ole meil kedagi, kes abi annavad, kui hakkavad saabuma haiglasse Covidi haiged. Sest mis muud meie hooldekodudes ikka toimus, kui viiruse laialitassimine tänu külastuskeeldude eiramisele ja hügieeninõuete mittetäitmisele. Kuidas sa ikka naabrinaisele ütled, et ära tule täna oma vana ema või isa vaatama, see oleks ju nii julm. Ja käte antiseptika - kas ja kuidas seda üldse hooldekodudes tehti? Ka riigis eriolukorra kehtestamine tuli täitsa viimasel sekundil, kuid esitlema oleks seda pidanud palju jõulisemalt, sest miks muidu tormasid tuhanded inimesed rabadesse loodust nautima. Puudus sõnum, et inimesed ärge kogunege koosviibimisteks. Õnneks on nüüd see 2+2 toimima hakanud ja loodetavast Eesti riik ei jäänud selle reegliga hiljaks, aga ullikesi, kes eelmisel nädalavahetusel sauna- ja grillipidusid korraldasid, on Facebookis nähtud postituste põhjal ikka jätkuvalt. Et kuidas on see võimalik, et inimesed ei saa elada ilma südame, maksa või kopsudeta, aga vot ilma ajudeta saab (naljalugu internetist). Sa nagu näed vaeva, et see viirus ei leviks ja siis mingid tolad tahavad pidu panna. Sama tunne, nagu Sportlandi kampaania ajal. Tule taevas appi!<br />
Ma südamest soovin, et see praegune olukord ei läheks üle käte ja et Eesti riik oleks varsti maailma kaardil selles võtmes, et olime üks vähestest riikidest, kes suutis koroona pandeemia võita ilma suuremate kaotusteta ja kõik tänu sellele, et eesti rahvas lihtsalt on maailma targem, alalhoidlikum ja üksteisest hooliv rahvas. Et kui on ajutised piirangud, siis need on täitmiseks. Püsime kodus, hoiame distantsi ja suhtleme oma lähedastega virtuaalselt - oleme ju e-riik. Ärme tee eesliinil töötajate elu oma hoolimatusega raskeks. Ja eesliin on meil uskumatult lai - lasteaiaõpetajad, kaubandustöötajad, politseinikud ja piirivalvurid, päästeametnikud ja 112 töötajad, kriisitelefonide vastuvõtjad, toitlustajad, postitöötajad, kaubaautode juhid, bussi ja rongijuhid, meditsiinitöötajad, apteekrid, prügivedajad ja jumal teab veel kes kõik, kellel ei ole võimalik teha kodukontori tööd, vaid kes peavad päriselt oma töökohal olema selleks, et riik toimiks. Maailm ei ole enam endine. Uue eluga tuleb meil alles õppida kohanema.<br />
P.S. Greta Thunberg vist on õnnega koos - lennukid ei lenda, autod ei sõida - maailm on roheline. Tal pole meile enam mitte midagi ette heita, me täitsime kõik tema nõudmised.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-6I3gcX1fvsk/XoYmSS5vrDI/AAAAAAAAKZM/ik9IgMuKCBopAvUdG_F6uGbDw0ECiYGHgCLcBGAsYHQ/s1600/mask2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="705" data-original-width="751" height="299" src="https://1.bp.blogspot.com/-6I3gcX1fvsk/XoYmSS5vrDI/AAAAAAAAKZM/ik9IgMuKCBopAvUdG_F6uGbDw0ECiYGHgCLcBGAsYHQ/s320/mask2.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Maski tuleb kanda õigesti - värviline pool väljapool, nina ja suu on kaetud ja traat tuleb tihkelt suruda vastu ninajuurt ja silmade all vastu põski. üle 2 tunni ära maski kanna, tegemist on ühekordse maskiga, ära seda sõbrale laena ega ära kasuta seda mitu päeva järjest. Kasutatud mask viska prügikasti.<br />
<br />
<div style="text-align: left;">
P.P.S. Hädasti oleks vaja juuksuri juurde minna, soengut pole enam ollagi :) Aga millal see võimalik on, ei tea keegi. </div>
<div style="text-align: left;">
<br /></div>
</td></tr>
</tbody></table>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
</div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-69565871609308770902020-03-07T11:16:00.000+02:002020-03-07T11:16:37.004+02:00Minu Ao Nang, vol 4<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Sain täna oma Norra fännilt etteheitva sisuga sõnumi, et ei ole sugugi usin olnud blogimisel. Aga pole ju aega, kogu aeg käed-jalad tööd täis! Te ei kujuta ette, kui raske on ennast isegi selleks kokku võtta, et astuda lamamistoolilt basseinini 3 sammu. Ja kui juba oled vees, siis on jälle nii raske sealt välja tulla. Ühesõnaga, puhkamine on väsitav. Vaata et väsitavam, kui tööl käia.<br />
Mis siis on vahepeal, sel ajal, kui Eestis koroona viirus murrab uksest ja aknast sisse, meil põnevat juhtunud? Kolmapäeva õhtul kadus kogu linnast äkitselt elekter ära. Kuigi kogu linn mattus pimedusse, jätkasid kõik ärid ja söögikohad oma tegevust, nagu oleks tegemist täiesti tavapärase olukorraga. Välja otsiti küünlad ja arvelauad, toitu valmistati priimustel ja tihe liiklus peatänaval ei katkenud hetkekski. Ainukesed, kes ei teinud tööd, olid konditsioneerid. Isegi panga automaatidest sai raha võtta. Nii et ei olnud hullu midagi, elu jätkus ja eriolukorda välja ei kuulutatud. Kui meie cityst tagasi koju jõudsime, siis avastasime oma rõõmuks, et meie elamises oli olemas avariivalgustus ja mäekünkal elav Suur Buddha oli ka täies tuledemeres, nii et päris kottpimedas meil olla ei tulnud. Ja lõpuks tuli ka vool tagasi ning elu läks jälle vanadesse rööbastesse tagasi.<br />
Ühel päeval sirvisime lauale jäetud buklette, mis juhatasid, kuhu minna ekskursioonile või millist atraktsiooni külastada. Kohe jäi meile silma, et üks reisibüroo kutsub inimesi elevantidega ratsutama. Nagu ma ühes oma varsemas blogis olen kirjutanud, et ole see hea mõte, et valged inimesed üldse elevantide selga roniksid. Miks see halb mõte on, loe <a href="http://signereisid.blogspot.com/2017/03/minu-hua-hin-4-osa.html">siit:</a> Nii võttiski Innu kätte ja rebis selle bukletti tükkideks ja viskas prügikasti. Et järgmistel külalistel ei tuleks mingit kiusatust sellisele tuurile minna. Alles hiljem lugesin villa kodukorrast, et omaniku vara lõhkumise eest tuleb tasuda kahjutasu 5000 baati. No loodan, et omanik ei pane tähele meie hävitustööd. <br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Z_SC9REHquo/XmNikGNnJsI/AAAAAAAAKNI/cluZ1PA4JgM1qGmelep9sWbgTups2iSFwCLcBGAsYHQ/s1600/katkine%2Bbuklett.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-Z_SC9REHquo/XmNikGNnJsI/AAAAAAAAKNI/cluZ1PA4JgM1qGmelep9sWbgTups2iSFwCLcBGAsYHQ/s320/katkine%2Bbuklett.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Innu hävitustöö viljad</td></tr>
</tbody></table>
Kahjuks muidugi kõik reisibürood, mida siin on tuhandeid, siiski pakuvad jätkuvalt selliseid reise ja loomulikult on nõudlus nende järgi suur. Meie aga soovitame selle asemel minna elevantide varjupaika - ka Ao Nangis on selline koht olemas ja hoopis sinna tasub oma lastega minna ja elevanti lähemalt vaadata, ilma et tema kukile peaks ronima.<br />
Kuna homme on meie viimane päev siinkandis, siis käisime eile väikestviisi shoppamas, et mitte päris kaks kätt taskus koju tagasi tulla. Kõige absurdsemad asjad, mida nägime, nägid välja sellised:<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-sHv7j0rMdsQ/XmNf5u2AURI/AAAAAAAAKM8/k8qezTL-8y8u2mH4OPdza6FWnIuWu7mSwCLcBGAsYHQ/s1600/nukud.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-sHv7j0rMdsQ/XmNf5u2AURI/AAAAAAAAKM8/k8qezTL-8y8u2mH4OPdza6FWnIuWu7mSwCLcBGAsYHQ/s320/nukud.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Mõttetu kräpp</td></tr>
</tbody></table>
No kelle jaoks küll sellist p...a küll toodetakse??? Pärast sellise jama nägemist kadus isu igasuguste ostutehingute järele. Nii et ärge pahandage, kallid kodused, kuid seekord teile suveniire ei too. Pole ka mingit muret kohvri pakkimisega. Raamatud on meil ka läbi loetud - Innu loeb juba minu lektüüri, sest tema 8 raamatut said eile otsa, mina pusin viimase (5-nda) kallal. Siin on kuidagi palju rohkem aega lugemiseks, kodus jõuan vaevu õhtul voodisse minnes raamatu kätte võtta, kui juba silm kinni vajub ja nii loengi ühte raamatut vaata et kuu aega. Nüüd aga kahe nädalaga nagu naksti 5 paksu raamatud läbi loetud.<div>
Kõik märgid viitavad sellele, et meil ongi aeg hakata siit ära minema. Hommikul leidsin elutoa põrandalt suure surnud prussaka, hea, et ma ise selle kõrvale surnult maha ei kukkunud. Varsti pärast seda hakkas vihma sadama ning viimaseks piisaks karikas oli järjekordne voolukatkestus. Kõik, aitab, aeg koju minna!<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-6lJugrI1moA/XmNlkzqZHFI/AAAAAAAAKNU/sDrysi3DBLYdKuK2RHzrpx36V0ab9JRWQCLcBGAsYHQ/s1600/prussakas.jpg" imageanchor="1" style="font-size: 12.8px; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1523" data-original-width="1600" height="304" src="https://1.bp.blogspot.com/-6lJugrI1moA/XmNlkzqZHFI/AAAAAAAAKNU/sDrysi3DBLYdKuK2RHzrpx36V0ab9JRWQCLcBGAsYHQ/s320/prussakas.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">See pilt on tehtud küll 2 aastat tagasi Hua Hinis, kuid tänane prussakas oli sama jõle. Ei tahtnud oma telefoni temaga hirmutada.</td></tr>
</tbody></table>
</div>
</div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-45924329934023946382020-03-03T07:16:00.000+02:002020-03-03T07:16:13.764+02:00อ่าวนางของฉันตอนที่ 3<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
สวัสดีเอสโตเนีย!<br />
<br />
Viimased teated koroonaviirusest Tais - haigestunuid 43, surnuid 1 (muide, noor mees, 35 aastane, müügimees, kes puutus oma töös kokku hiinlastega). Riikide pingereas alles 14. koht. Kohalike hulgas mingit paanikat märgata ei ole, küllap on nende siseminister jaganud adekvaatseid soovitusi, mida ette võtta, kui kuri viirus kimbutama tuleb. Kuid kohalikku meediat jälgides siiski on see teemaks number 1 ja inimesi kohustatakse haigussümptomite ilmnemisel endast teada andma kolme tunni jooksul rahvatervise ametnikule. Laupäeval kuninglikus väljaandes avaldatud rahvatervise ministri Anutin Charnvirakuli poolt allkirjastatud teadaande põhjal anti ametivõimudele ka rohkem võimu viiruse leviku tõkestamiseks. Ilmselgelt viitab selline käik asjaolule, et nakatunuid on siin riigis palju rohkem, kui ametlikult kirjas on. Enamus juhtumeid on fikseeritud Bangkokis, kuid ka Phuketis ja mujal, kus liigub palju turiste. Meil veel ühtegi haigussümptomit avaldunud ei ole ja seega pole põhjust ennast ka kellelegi üles anda. Katsume ka vältida lähemaid kontakte võõraste inimestega, aga päris karantiini me ka ennast sulgenud ei ole.<br />
Eile võtsime ette nö saarte tuuri, tellisime endale privaatse pika sabaga laeva (long tail boat) ja lasime ennast sõidutada kõige pealt saarele nimega Hong. Google ütles, et tegemist on maapealse paradiisiga - valge liiv, sinine meri ja värvilised kalakesed. Selle asjaolu aga jättis Google mainimata, et see paradiis on üleküllastatud turistidest, keda siia veetakse massiliselt nii suurte kiirpaatidega kui ka muude veesõidukitega. Seega meie unistus lesida rannaliival ja nautida privaatsust läks täiega lörri. Aga mis ei tapa, teeb tugevaks. Tõmbasime maskid pähe ja sukeldusime veealusesse maailma, kus kohtusime paljude värviliste, triibuliste ja läbipaistvate kalakestega, kes olid harjunud, et neid jõllitavad imelike maskide ja torudega tüübid. Kalad üle loetud, purjetasime edasi imetlema selle saare salajast laguuni. Kohale jõudes selgus, et laguun on ammu avastatud ja üleujutatud rohkete paatidega. Mulle seostub sõna "laguun" alati toreda filmiga "Helesinine laguun", meie laguunis aga oli vesi hoopis heleroheline! Muidugi oli tegemist väga ilusa kohaga, kuid kogu vaate rikkusid ära need tüütud turistid. Et neid ka nii palju peab siin olema....<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-ATreahW7sow/Xl3cfxizOrI/AAAAAAAAKI0/N81hAkVP774tAkOSp4hyyqDZKlCqLIqfwCLcBGAsYHQ/s1600/laguun1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-ATreahW7sow/Xl3cfxizOrI/AAAAAAAAKI0/N81hAkVP774tAkOSp4hyyqDZKlCqLIqfwCLcBGAsYHQ/s320/laguun1.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Looduse käteöö</td></tr>
</tbody></table>
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-lB3gqQ9pKv4/Xl3ciEYXTZI/AAAAAAAAKJk/VvFRYTtYWk8uQMPR92R8AJZ3cPuvEb1QgCEwYBhgL/s1600/snorgel.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1029" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-lB3gqQ9pKv4/Xl3ciEYXTZI/AAAAAAAAKJk/VvFRYTtYWk8uQMPR92R8AJZ3cPuvEb1QgCEwYBhgL/s320/snorgel.jpg" width="205" /></a>Saari on selles meres palju, meie piirdusime kahe saarega - Hongaga ja Lao Ladinguga, usun, et need kõik on siin üsna sarnased. Saaremaa ja Hiiumaa on ju ka enam vähem ühesugused. Siin ainult on need saared nagu veest väljaulatuvad suured kaljud, tasast maad pole üldse. Tundub ka, et need on kõik asustamata saared, mida kasutatakse puhtalt turistide kohalemeelitamiseks. Ja turism - see on puhas raha.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-kXaPT9zocBw/Xl3cfqpFCpI/AAAAAAAAKIw/YRSGKVHViJUdx5mHM6wPb94fbgdg5lxDwCLcBGAsYHQ/s1600/kaljusein.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-kXaPT9zocBw/Xl3cfqpFCpI/AAAAAAAAKIw/YRSGKVHViJUdx5mHM6wPb94fbgdg5lxDwCLcBGAsYHQ/s320/kaljusein.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kõik saarekesed on väljanägemiselt ühesugused</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-vjuuoe-uH7U/Xl3cfzct0gI/AAAAAAAAKI4/jZTddo61PvYSsAL5LECWCjssqM6iQ2EjACLcBGAsYHQ/s1600/paadid.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-vjuuoe-uH7U/Xl3cfzct0gI/AAAAAAAAKI4/jZTddo61PvYSsAL5LECWCjssqM6iQ2EjACLcBGAsYHQ/s320/paadid.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pika sabaga paadid turistide sõidutamiseks</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-DqcV6SL8dts/Xl3cg0f5d6I/AAAAAAAAKI8/qTp52ibN7b0iszJAatMPNZA_iDkdv2abgCLcBGAsYHQ/s1600/roheline%2Blaguun.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-DqcV6SL8dts/Xl3cg0f5d6I/AAAAAAAAKI8/qTp52ibN7b0iszJAatMPNZA_iDkdv2abgCLcBGAsYHQ/s320/roheline%2Blaguun.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Heleroheline laguun</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-wuN-_LJgbSQ/Xl3chCJllAI/AAAAAAAAKJA/iTXYWrt53e4G4EWABL2QVBUIqc0YZh8UACLcBGAsYHQ/s1600/saar1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-wuN-_LJgbSQ/Xl3chCJllAI/AAAAAAAAKJA/iTXYWrt53e4G4EWABL2QVBUIqc0YZh8UACLcBGAsYHQ/s320/saar1.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Saartest siin puudust ei tunta</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-nJ2LfO1JuWY/Xl3chxin-nI/AAAAAAAAKJI/OMH8wauQcI8RfvYr4Dn0gqV9zpUAK2zBACLcBGAsYHQ/s1600/saared2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-nJ2LfO1JuWY/Xl3chxin-nI/AAAAAAAAKJI/OMH8wauQcI8RfvYr4Dn0gqV9zpUAK2zBACLcBGAsYHQ/s320/saared2.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kiirpaadiga saad kiiremini saari avastama minna</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-KuzzELzpg_c/Xl3chXvz9BI/AAAAAAAAKJE/qcCi8h1xUhkaat7DWyKCCOzpSVj-7-LwwCLcBGAsYHQ/s1600/saared.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-KuzzELzpg_c/Xl3chXvz9BI/AAAAAAAAKJE/qcCi8h1xUhkaat7DWyKCCOzpSVj-7-LwwCLcBGAsYHQ/s320/saared.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Paadiga merel</td></tr>
</tbody></table>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
Ühel õhtul läksime jälle citysse, oli vaja külastada mingit söögikohta ja osta paadireisiks üks seljakott, ei saa ju kaks kätt taskus minna ekskursioonile, samas kohvriga oleks ka nagu natuke veider olnud rannalina ja päevituskreemi kaasa vedada. Õnneks siin kauba puuduse üle kurta ei saa, nii leidsimegi üsna kiiresti kohaliku kaupmehe, kelle valikusse kuulusid ka armsad elevandikujutistega seljakotid. Pean ütlema, et keeleoskusest on ikka väga palju abi. Selgus, et meie kaupmees valdas vabalt soome keelt. Tema esialgu väljapakutud 650 bahti koti eest langes tänu meie vastastikulele teineteisemõistmisele 350-le bahtile. Ta ei väsinud kordamast, et "Halpaa hintaa, Anttila hintaa!" Kui olime tehingu lõpule viinud, küsis ta mu käest usalduslikult, et mida see Anttila õigupoolest tähendab. Ütlesin, et see on samasugune tore pood Soomes, nagu tema oma siin Ao Nangis. Selle üle oli tal silmnähtavalt hea meel, ma igaks juhuks ei öelnud, et Anttila läks lõpuks pankrotti. <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div>
Ilm on siin väga ilus, mõned pilved on nagu kirsid tordil - tulevad päikese ette just mõni sekund enne seda, kui plaanin kuumusest rabandust saada. Eks ma muidugi enamuse ajast olen varju all, isegi oma väikeses basseinis on mul oma vari olemas - suur täispuhutud luik, kelle ma alati kummuli keeran, kui vette lähen ja tema tiibade all rahulikult päikese eest peidus saan olla. <table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-T5CQH9nZqYk/Xl3kQiGMO2I/AAAAAAAAKKA/lBuJ69oyL8QtmGnyNUS6pcB88xAMk0_kQCLcBGAsYHQ/s1600/bassein.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-T5CQH9nZqYk/Xl3kQiGMO2I/AAAAAAAAKKA/lBuJ69oyL8QtmGnyNUS6pcB88xAMk0_kQCLcBGAsYHQ/s320/bassein.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Meie bassein, mis on sama suur kui normide järgi <br />arsti vastuvõtukabinet</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-S5qvR7zC1Ak/Xl3kQuX2jgI/AAAAAAAAKJ8/0aBI03-U7-0zJetJtEFDB2L12e40EG9FACLcBGAsYHQ/s1600/elutuba.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-S5qvR7zC1Ak/Xl3kQuX2jgI/AAAAAAAAKJ8/0aBI03-U7-0zJetJtEFDB2L12e40EG9FACLcBGAsYHQ/s320/elutuba.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Meie elutuba</td></tr>
</tbody></table>
Selliselt vaikselt tiksudes meie päevad ja ööd siin mööduvad. Ei taha üldse mõelda, et peame siit kunagi tagasi Eestisse lendama. Äkki nad ikka panevad Eesti piiri kinni?<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-RO-t3JFYJjM/Xl3kQbUd0vI/AAAAAAAAKJ4/2MZec69qaEYANR7yGQDZEFYa8-a5OmluACLcBGAsYHQ/s1600/minutuba.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-RO-t3JFYJjM/Xl3kQbUd0vI/AAAAAAAAKJ4/2MZec69qaEYANR7yGQDZEFYa8-a5OmluACLcBGAsYHQ/s320/minutuba.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Minu magamistuba, otseühendusega<br />basseini. Iga hommikut alustan<br />100 meetri ujumisega<br /></td></tr>
</tbody></table>
</div>
</div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-49329470444054803522020-02-26T17:43:00.001+02:002020-02-27T05:50:07.045+02:00Minu Ao Nang, Vol 2<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Täna sain ühele poole sinise sarvedega loomaga. Küll oli hea lugemine Kiviräha poolt. Kuidas tema küll oskab niimood mõtelda ja kirja panna? Näiteks, et üks õige Eesti mees peab olema nagu puulusikas, sama igav. Ja küll mulle meeldis see ridade vahelt pidevalt välja tungiv tõdemus selle üle, kui nõme on tööd teha, nii nagu tegid seda peategelane ise (kunstnik Oskar Kallis) kui ka tema ema, vend, Nirgi mamma ja selle tütred, kes muudkui toimetasid ja õmblesid ja kellel kunagi ei olnud aega patseerimiseks ja elu nautimiseks. Igatahes jälle üks väert raamat meie armsalt rahvakirjanikult ja minusugusele hedonistile kulus see lugemine ära nagu rusikas silmaauku. Sain selle raamatu jõuluks Innult ja suutsin niikaua ennast tagasi hoida, et mitte enne lugeda, kui puhkus käes. Nüüd tasus see kannatamine ennast ära.<br />
Õnneks on enamus puhkust alles ees, aga eks me oleme siin ikka ka toimetanud ühte ja teist. Näiteks tellisime omale villasse masseerijad, ühed toredad neiud, kelle nimed on Tim ja Kim. Selleks me ju siia tulime, et lasta ennast igast otsast mudida. Neiud teevad oma tööd väga hästi. Tunnen, et pooled lubjatükid minu keres on juba lahustunud, igatahes väga mõnus on see värk ja samas ka väga odav- 1 tund natuke vähem kui 12 eurot (tarbijahinnaindeks on muidugi drastiliselt tõusnud, 2012. aastal sai tunniajalise massaazi kätte 7,5 euro eest). Katsu sa selle raha eest Eestis midagi saada.<br />
Õhtuti käime väljas elu nautimas, st söömas. Me ei asu just väga keskuse lähedal, praktiliselt Ao Nangi külakese alguses ja siit rannani on mingi 2-3 kilomeetrit. Esimesed õhtud luusisime siinsamas oma kodu ümbruses ringi, 100 meetri kaugusel meie villast vasakut kätt on otse mäekünkal hiiglaslik Buddha kuju, mille juurde viib hiiglama pikk trepp ja kogu see teekond on kaunistatud ilusate kujudega. 100 meetrit paremale aga jääb suur kohalik turg, kust saab osta nii süüa kui ka muud eluks vajalikku tarbekaupa nagu riided, kaabud, käekellad, päikseprillid ja nii edasi. Turg on avatud ainult kolm päeva nädalas, seepärast on see ka üsna rahvarohke, aga enamus ostjaid on siiski kohalikud. Meie tahtsime osta mangosid - need on siin Tais ikka vääga magusad. Aga kuidas sa oskad leti peal tuhandete mangode hulgast leida üles need kõige paremad? Müüjad on ju kavalad - annavad sulle kilekoti, et ole lahke ja vali ise. Aga ise valides võid kindel olla, et astud ämbrisse. Minul on teine taktika - annan kilekoti müüjale ja palun, et ta ise valiks kõige paremad välja. Siis võid kindel olla, et saad kõige küpsemad viljad. Ja nii oligi - kodus sõime ja kiitsime :) Ostsime ka muud söödavat. Pärast väisasime ühte imelikku söögikohta, mis kujutas endast natuke nagu mingit haiglat. Interjöör oli ikka väga meditsiiniline, aga samas ka natuke naljaks.<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-3mezmio1SIU/XlaICGcMCxI/AAAAAAAAKEY/wnBVqWpuCksPVpnvRlvY2c6NJ3AFP7pyACLcBGAsYHQ/s1600/kohvik1.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-3mezmio1SIU/XlaICGcMCxI/AAAAAAAAKEY/wnBVqWpuCksPVpnvRlvY2c6NJ3AFP7pyACLcBGAsYHQ/s320/kohvik1.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">NaCl lahuse asemel saad sinist ja kollast vedelikku<br />manustada veresoontesse</span></td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-v6RfV0Keypc/XlaICCReSMI/AAAAAAAAKEc/MDXOZxb1H5oI5tnULcefoPlVJ3GXCioewCLcBGAsYHQ/s1600/kohvik2.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-v6RfV0Keypc/XlaICCReSMI/AAAAAAAAKEc/MDXOZxb1H5oI5tnULcefoPlVJ3GXCioewCLcBGAsYHQ/s320/kohvik2.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">Laes on opisaali valgustid, kui toit kurku läheb, saab koha peal<br />opereerida</span></td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
<div style="text-align: left;">
</div>
<div style="text-align: left;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: left;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-hEGb-Oy3hXM/XlaICOE_hHI/AAAAAAAAKEU/73tubH2tDRwmFMerMuRqJ35L8wPadTmugCLcBGAsYHQ/s1600/kohvik3.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-hEGb-Oy3hXM/XlaICOE_hHI/AAAAAAAAKEU/73tubH2tDRwmFMerMuRqJ35L8wPadTmugCLcBGAsYHQ/s320/kohvik3.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">Ratastool ja tilgahoidja tagavad turvatunde</span><br />
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-size: small;">Täna läksime siis citysse, st ranna promenaadile patseerima. Ao Nangi rand ei ole just kõige parem rand päevitamiseks, aga siit väljuvad tuhanded paadid päevatrippideks läheduses asuvatele saartele. Küllap meiegi plaanidesse üks paadisõit mahub, aga täna oli eesmärk lihtsalt tutvuda kohaliku linnaeluga. Avastasime, et siin on tegelikult päris palju turiste ja turistilõkse - pood poes kinni ja söögikohtadest siin puudust pole. Iga kümne meetri tagant püüab sind oma võrku keegi imekaunis kohalik neidis, kellega peaks nagu pilti tegema. Neidised tegelikult on varasema elus olnud noormehed, aga nad on leidnud oma kutsumuse teha modellitööd naisterahvana. Ilusad on nad tõepoolest -brokaadist kleidid seljas ja perfektne make up. Ja lahked on nad ka, ei pahanda, kui sa ei taha nendega pilti teha. Ühtegi Go-Go baari mulle ka silma ei hakanud, ega asjata ei öelda, et Krabi on rohkem pensionäride kuurort ja Pattaia ja Phuket noorte oma. Aga on siin ka palju noori, just peredega. Seega, kui teed plaane oma järgmiseks puhkusereisiks, siis vali Krabi - siin on soe, rahulik, sõbralik ja relax atmosfäär. </span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-WOMkqpVGjOU/XlaOakb1TUI/AAAAAAAAKEs/4VJN7NfSVNgjNVaebY5DKOBxFKdun2LZQCLcBGAsYHQ/s1600/krabi.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-WOMkqpVGjOU/XlaOakb1TUI/AAAAAAAAKEs/4VJN7NfSVNgjNVaebY5DKOBxFKdun2LZQCLcBGAsYHQ/s320/krabi.jpg" width="320" /></a></span></div>
<span style="font-size: small;">
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-8yTdSeKJTjE/XlaOa0ewLxI/AAAAAAAAKFA/lIAWWSeh_7gZ6o8V2MCSJ9_nO36Q5PP6wCEwYBhgL/s1600/mohito.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-8yTdSeKJTjE/XlaOa0ewLxI/AAAAAAAAKFA/lIAWWSeh_7gZ6o8V2MCSJ9_nO36Q5PP6wCEwYBhgL/s320/mohito.jpg" width="240" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-jsJwjky9p5o/XlaOa8rpu0I/AAAAAAAAKE4/kv7OyUQ-Jocf6qkIWj-Ese7viJZtLCT5ACEwYBhgL/s1600/p%25C3%25A4ike.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-jsJwjky9p5o/XlaOa8rpu0I/AAAAAAAAKE4/kv7OyUQ-Jocf6qkIWj-Ese7viJZtLCT5ACEwYBhgL/s320/p%25C3%25A4ike.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
Kui olime kõik vajalikud toimetamised citys ära teinud ja tahtsime tuk-tukiga tagasi oma villasse sõita, siis oli tükk tegu seletamisega, et kuhu see meie villa ikkagi jääb. Villa nime peale kehitasid kõik tuk-tuki juhid õlgu, isegi google mapsi pildi näitamine ei aidanud - keegi ei olnud nõus meid sõidutama. Ka kätega vehkimisest polnud mingit kasu. Siis tuli mulle meelde, et elame suure Buddha kuju kõrval - piisas ainult öelda võlusõna Big Buddha, kui kõik olid valmis meid koju sõidutama, lausa järjekord tekkis meie ümber. Nii suur austus on siin Buddha vastu, et kõik teavad, kus tema kodu on. Muide, siit oma villa terrassilt näen kogu aeg teda ja tunnen, et ka tema kaitsev pilk on minu peal. Väga turvaline on siin olla! </span></div>
</td></tr>
</tbody></table>
<div>
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
</div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-16750793852798324662020-02-24T06:51:00.001+02:002020-02-24T10:18:10.311+02:00Minu Ao Nang<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Ei kulunud palju aega, kui pärast Puerto Rico reisi
küpses meil plaan naasta tagasi oma juurte juurde, st veeta oma järgmine puhkus
taas Tai kuningriigis. Juba augustis said broneeritud äriklassi lennupiletid
(et mitte kadedust külvata, siis pea sama raha eest, mis tavaklassipiletid –
tänu tütrele, kellel on hiiglama hea vaist tabada soodsaid pakkumisi) ja
privaatne villa, et kui siin Eestimaal saab lumest ja miinuskraadidest villand
(tavaliselt see juhtub veebruaris), siis on paras aeg saapad lumest puhtaks
kloppida, plätud varvaste otsa toppida, lennata kuuma päikese alla ja heita ennast
laintesse.<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>Kõik on käinud
siiamaani stsenaariumi järgi, v.a. lumi, mida ei olegi õnnestunud sellel
hooajal näha. Ja jumal tänatud, niikaua kui ma pean vastutama lumerookimise
eest, on see lausa õnnistus, et seda pole alla sadanud. Aga mitte lumest ei
taha ma täna rääkida. Vaid sellest, kui tore oli nautida äriklassi teenindust
lennureisil. Helsinki Vantaa lennujaama business lounges oli ikka väga
privaatne olemine – suure saali peale olime praktiliselt ainukesed, kes siin
pakutavaid mõnusid nautisid. <table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-1O0JlDG-k0U/XlNJhuQ7_SI/AAAAAAAAJ-4/33E5t0IStkgR4brWO3yQKbpgYTq5mMvIACLcBGAsYHQ/s1600/Vantaa.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-1O0JlDG-k0U/XlNJhuQ7_SI/AAAAAAAAJ-4/33E5t0IStkgR4brWO3yQKbpgYTq5mMvIACLcBGAsYHQ/s320/Vantaa.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vantaa business lounge, inimtühi reede õhtul.</td></tr>
</tbody></table>
Reede õhtul ju õiged bisnesmenid mitte ei lenda
ringi vaid istuvad kodus, joovad viskit ja puhkavad pingelisest äritegemise
nädalast. Oma pikaajalise äriklassis reisija kogemuse põhjal panime seekord maksimumpunktid
Finnairi loungele – super interjöör, maitsvad toidud, korralik alkoholivalik,
lisaks väga viisakad teenindajad. Veetsime siin <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>mõnusad hetked enne Qatar Airwaysi lennule minekut.
Ja mis siin salata – Qatar Airways äriklassi teenindus oli samuti kõrgemast
klassist, tundub, nagu stjuuardess oleks olemas <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ainult sinu jaoks. Kõigepealt ta tutvustas ennast,
mis sest et see nimi ei jää kunagi meelde, sest see kõlas nagu Nimhawuangee või
vastupidi Geevinhauanmin. Seejärel uuris ta , kas ma sooviksin mingit
värskendavat jooki. Loomulikult ma soovisin shampanjat.<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-0a3e39Dcv6A/XlNKJSSUMsI/AAAAAAAAJ_A/Hp8h7Ae6_RERBQoU8JiTkN58Z4kKOx2KACLcBGAsYHQ/s1600/lennuk1.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-0a3e39Dcv6A/XlNKJSSUMsI/AAAAAAAAJ_A/Hp8h7Ae6_RERBQoU8JiTkN58Z4kKOx2KACLcBGAsYHQ/s320/lennuk1.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tervitusjoogiks oli shampanja, kahjuks ma ei jõudnudki <br />
klaasi tühjaks juua, sest kohe algas õhkutõus<br />
ja kõik ilma turvavööta kinnitatud asjad korjati kokku.</td></tr>
</tbody></table>
Söögid, mida pardal
pakuti, olid maitsvad ja kõhu sai kenasti täis. Kuna meil oli öine lend, siis
pikka pidu ei saanud pidada, väsimus raskest töönädalast puges varakult
kontidesse. Meeldiva üllatusena eraldas lennufirma meile ka pidžaamad, nii et
ei jäänudki muud üle, kui põhku pugeda. Sest äratus oli juba kuskil kella 4-5
vahel hommikul. Küll oleks tahtnud kauem magada, ikkagi laupäeva hommik. Aga
polnud hullu midagi, terve päev Katari pealinnas Dohas koos päiksepaistega
ootas meid ees. Doha üllatas igal sammul – asfalttee lennujaamast linna oli
palju paremas seisundis kui Lasnamäe kanal - sile nagu peegel, linn asub
praktiliselt kõrbes, aga mingit kõrbeliiva siin kuskil tuiskamas ei ole, ainult
mingi sudu oli linna kohal. Kõik on piinlikult puhas. Peatusime 8-ks tunniks ühes
armsas hotellis, mis asus otse vanalinna südames – soukis, kus omakorda on 500
poodi ja <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>poekest, enamus peidetud salapärastesse
käikudesse, mis moodustasid hiigellabürindi, kuhu oli kerge ära eksida.<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-FwHmmdJ-dyE/XlNLSUbW18I/AAAAAAAAJ_o/P-rI81J1f6Ans0NqSkXq4rl1MQBhV3oygCLcBGAsYHQ/s1600/souk1.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-FwHmmdJ-dyE/XlNLSUbW18I/AAAAAAAAJ_o/P-rI81J1f6Ans0NqSkXq4rl1MQBhV3oygCLcBGAsYHQ/s320/souk1.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tuhanded letid ja kaubad, mida turistidel <br />
on kindlasti vaja osta</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-lQDP07HUsoQ/XlNLRBjQDFI/AAAAAAAAJ_Y/SnRlADgJnIcxdbYGrMas1NDmPpK33vthACLcBGAsYHQ/s1600/kulds%25C3%25B5rm.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1331" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-lQDP07HUsoQ/XlNLRBjQDFI/AAAAAAAAJ_Y/SnRlADgJnIcxdbYGrMas1NDmPpK33vthACLcBGAsYHQ/s320/kulds%25C3%25B5rm.jpg" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Rikkust on siin palju, kullast sõrmekuju on palju<br />
ägedam kui Tauno Kangro Korstnapühkija Karja tänaval</td></tr>
</tbody></table>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-CksuoSlRj4c/XlNLQtPGIaI/AAAAAAAAJ_Q/qklNxiyPyn45Ymo-d6cJ1S5xFTcLVAZ8ACLcBGAsYHQ/s1600/hotell.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-CksuoSlRj4c/XlNLQtPGIaI/AAAAAAAAJ_Q/qklNxiyPyn45Ymo-d6cJ1S5xFTcLVAZ8ACLcBGAsYHQ/s320/hotell.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Meie mõnus hotellituba keset souki melu</td></tr>
</tbody></table>
</span></div>
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-0NO-j1yfUi4/XlNLRoc4aSI/AAAAAAAAJ_c/o4Jx6aSc8AAoVcrT9EcuR9ReabXy2HnywCLcBGAsYHQ/s1600/k%25C3%25A4ru.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-0NO-j1yfUi4/XlNLRoc4aSI/AAAAAAAAJ_c/o4Jx6aSc8AAoVcrT9EcuR9ReabXy2HnywCLcBGAsYHQ/s320/k%25C3%25A4ru.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kui plaanid soukis suuremaid sisseoste teha, siis<br />
saad sellise käru laenutada </td></tr>
</tbody></table>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-7-rh-Qyu1Js/XlNLQaQ2ZcI/AAAAAAAAJ_8/XaXqAWu3T5sLCGRWwdvYKNV_v2k7tdflwCEwYBhgL/s1600/city.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-7-rh-Qyu1Js/XlNLQaQ2ZcI/AAAAAAAAJ_8/XaXqAWu3T5sLCGRWwdvYKNV_v2k7tdflwCEwYBhgL/s320/city.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vaade cityle</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-nPYa-RwpoAg/XlNLQkFBSAI/AAAAAAAAJ_U/Rzrqd6RRh2EXkFpqPiWzS6oCW6qRIJDSQCLcBGAsYHQ/s1600/keelum%25C3%25A4rk.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-nPYa-RwpoAg/XlNLQkFBSAI/AAAAAAAAJ_U/Rzrqd6RRh2EXkFpqPiWzS6oCW6qRIJDSQCLcBGAsYHQ/s320/keelum%25C3%25A4rk.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ettevaatust, jalakäijad!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-GTY9hNcfB4o/XlNLR5pJj9I/AAAAAAAAJ_g/b3KRicAjqzsJthQpSd333N9N5nbWyYEQgCLcBGAsYHQ/s320/p%25C3%25A4rl.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" width="320" /></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pärlid on siin ka palju suuremad kui Eestis</td></tr>
</tbody></table>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-R1aum-9lCn4/XlNLSzYCsCI/AAAAAAAAJ_s/9aoQNgnPNpYy0zSycOX6MVau292lziluwCLcBGAsYHQ/s1600/souk2.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-R1aum-9lCn4/XlNLSzYCsCI/AAAAAAAAJ_s/9aoQNgnPNpYy0zSycOX6MVau292lziluwCLcBGAsYHQ/s320/souk2.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Labürindid turistide eksitamiseks</td></tr>
</tbody></table>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-GTY9hNcfB4o/XlNLR5pJj9I/AAAAAAAAJ_g/b3KRicAjqzsJthQpSd333N9N5nbWyYEQgCLcBGAsYHQ/s1600/p%25C3%25A4rl.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"></a></div>
<br />
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-fcmmdChgzfg/XlNLS0RTKYI/AAAAAAAAJ_w/F7ImbAUSg3Y2AmeLO9n_32yKyFGCKwBVACLcBGAsYHQ/s1600/souk3.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-fcmmdChgzfg/XlNLS0RTKYI/AAAAAAAAJ_w/F7ImbAUSg3Y2AmeLO9n_32yKyFGCKwBVACLcBGAsYHQ/s320/souk3.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kus vaba ruumi leidub, seal on söögikoht</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-M0kMVk6ZZv4/XlNLT99BanI/AAAAAAAAJ_4/hdLSJxVEjNMo9n7KQjeMD8dXGzAHz0zIwCLcBGAsYHQ/s1600/souk5.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-M0kMVk6ZZv4/XlNLT99BanI/AAAAAAAAJ_4/hdLSJxVEjNMo9n7KQjeMD8dXGzAHz0zIwCLcBGAsYHQ/s320/souk5.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kohalik arhitektuur on ilus, kõik on puhas ja korras.</td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt;"> <span style="color: black;">City
oma uhkete pilvelõhkujatega jäi silmanägemise kaugusele, aga tundus, et tõeline
elu kihas siiski siinsamas meie ümber. Araabia mehed kandsid maani ulatuvaid
valgeid triiksärke ja </span></span><span style="color: black; text-align: center;"><span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; text-align: left;"> </span><span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; text-align: left;">peas toredaid
rõngastatud rätikuid, naised aga olid riietatud musta värvi </span><span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; text-align: left;"> </span><span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; text-align: left;">hidžaabidesse<b>.
</b>Selline riietumisstiil teeb lausa kadedaks – jääb ära igasugune vaev igal
hommikul oma pead valutada mõttega, mida ometi täna selga panna. Muidugi
austasime kohalike inimeste tundeid ja olime samuti väga sündsalt riietatud –
pikad püksid, pikad varrukad ning igaks juhuks ka sall ümber kaela. </span><span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; text-align: left;">Alguses
me pelgasime, et kui jääme kellegi leti äärde pikemalt seisma, siis tuleb meil
hakata hullu moodi kauplema, kuid tegelikult keegi sulle siin pähe midagi ei
määri. Tahtsin küll osta ühte pisikest kalliskividega kaunistatud kullast
Aladdini lambikest, kuid Innu laitis selle mõtte kohe maha – milleks koguda
koju mõttetuid asju, mis ainult tolmu korjavad. Sest on ju nii, et enamus
suveniire, mida sa kuskilt kaugelt maalt kaasa oled toonud, leiavad lõpuks koha
kuskil kapinurgas või mis veel hullem – prügikastis. Meie pere liikmed on igast
riigist kaasa toonud õllekannu, neid on meil vist oma 50 tk juba söögitoa
seinariiulitel tolmumas, harva, kui keegi neid õllejoomiseks tarvitab. Aga
kollektsioonina on neil kannudel päris kenake väärtus ja silmale ka ilus
vaadata. Kahjuks Kataris õlut ei jooda ja kannusid müügil ei olnud. Kõik
kauplejad olid väga viisakad, üleüldse oli Dohas väga turvaline olla, hoolimata
turistide hordidest. Meie lend Doha-Krabi väljus alles kell 8 õhtul, seega oli
meil piisavalt aega veeta </span><span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; text-align: left;"> </span><span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; text-align: left;">mõnusad tunnid
hotelli basseini ääres, süüa lõunat tänavakohvikus ja veidi ka tukastada, kuna
lennureisil jäi uni liiga lühikeseks.<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Zup0SC8ombg/XlNRX7vFaYI/AAAAAAAAKAs/g_spSZsBwEQNuMcRJjY1nPOgyJhnhTizwCLcBGAsYHQ/s1600/doha%2Blennujaam.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-Zup0SC8ombg/XlNRX7vFaYI/AAAAAAAAKAs/g_spSZsBwEQNuMcRJjY1nPOgyJhnhTizwCLcBGAsYHQ/s320/doha%2Blennujaam.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Maailma suurim karu tervitas meid Doha<br />
lennujaamas</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/--PKYpor2cr8/XlNRX3ScDOI/AAAAAAAAKA0/s3e9Y_pRLpk-7wYaN0EImXvd0kx9EOGKgCLcBGAsYHQ/s1600/doha%2Bloung.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/--PKYpor2cr8/XlNRX3ScDOI/AAAAAAAAKA0/s3e9Y_pRLpk-7wYaN0EImXvd0kx9EOGKgCLcBGAsYHQ/s320/doha%2Bloung.jpg" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Doha äriklassi lounges oli palju rohkem<br />
rahvast - ilmselt teevad ärimehed Araabia riikides tõhusamalt tööd,<br />
kasutades selleks ka puhkepäevi. Sellepärast kuulubki Katar<br />
maailma 5 rikkaima riigi hulka, peaaegu nagu Eestigi.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-4GtoM14KzuY/XlNRX-Hw16I/AAAAAAAAKAw/B4LtgjoIyXI3-mP-Yz61oaGJw9BYJcB_ACLcBGAsYHQ/s1600/lennu%2Bs%25C3%25B6%25C3%25B6k.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-4GtoM14KzuY/XlNRX-Hw16I/AAAAAAAAKAw/B4LtgjoIyXI3-mP-Yz61oaGJw9BYJcB_ACLcBGAsYHQ/s320/lennu%2Bs%25C3%25B6%25C3%25B6k.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Äriklassi hamburgerid on poole väiksemad :)</td></tr>
</tbody></table>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-xcgqjC7SSCg/XlNRYsu6YRI/AAAAAAAAKA4/v0MjeUR3cp8HEiJnahsYtxOpMsE-JA1rgCLcBGAsYHQ/s1600/lennuk2.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-xcgqjC7SSCg/XlNRYsu6YRI/AAAAAAAAKA4/v0MjeUR3cp8HEiJnahsYtxOpMsE-JA1rgCLcBGAsYHQ/s320/lennuk2.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tekk, padi, pidzaama, telekas, kosmeetikakott<br />
pehme voodi ja hooliv stjuuardess - see kuulub<br />
puhkuse juurde</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-qUeWTmWellA/XlNRZLCJdiI/AAAAAAAAKBA/WOzfr8_lFHwBDeoeVwmmKsp4X48_b2CpgCLcBGAsYHQ/s1600/toit2.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-qUeWTmWellA/XlNRZLCJdiI/AAAAAAAAKBA/WOzfr8_lFHwBDeoeVwmmKsp4X48_b2CpgCLcBGAsYHQ/s320/toit2.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Söögiisu tekitaja</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-YEKWyDKTpc0/XlNRZXJQfuI/AAAAAAAAKBE/xZ3UZiQejwg9KB5j4JJgZ1MpgFyKILwKwCLcBGAsYHQ/s1600/toit3.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-YEKWyDKTpc0/XlNRZXJQfuI/AAAAAAAAKBE/xZ3UZiQejwg9KB5j4JJgZ1MpgFyKILwKwCLcBGAsYHQ/s320/toit3.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Järelroog</td></tr>
</tbody></table>
</span></span><br />
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"></span><br />
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"></span>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-3hNOMxglve8/XlNRYz3rJvI/AAAAAAAAKA8/qn9gbDjSdMMYTfm9zIOHSxfZeU1KNyvQwCLcBGAsYHQ/s1600/toit.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-3hNOMxglve8/XlNRYz3rJvI/AAAAAAAAKA8/qn9gbDjSdMMYTfm9zIOHSxfZeU1KNyvQwCLcBGAsYHQ/s320/toit.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Eelroog</td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"></span><br />
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span><br />
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;">Eile, s.o. siis pühapäeva varahommikul maandusime
õnnelikult Krabi lennuväljal, kogu lend möödus kenasti, äriklassis ei olnud tunda
kordagi turbulentsi, võib-olla seda ei olnudki. Ilm on siin palju soojem kui
Eestis - +33</span><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">°</span><span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt; line-height: 107%;">C.
Ja siin on päike! Imelik, et see maakera peab ka nii ebaõiglaselt erineva
ilmastikuga olema. Kui meil Eestis ka igapäev päike säraks, oleksid inimesed
sama rõõmsad ja lahked kui siin Tais. Ma usun, et kellelgi ei tuleks pähe mõtet
moodustada parteid nimega EKRE või kadestada oma naabrit tema suurema auto
pärast. Väga võimalik, et presidendi vastuvõtule tuleksid naised sama kleidiga,
mis eelmine kordki ja noormehed ajaksid oma koledad habemetuustid maha. Jah,
see oleks kõik võimalik siis, kui meil paistaks päike iga päev. Nagu täna –
ilmajaama uudiseid vaadates näen, et meie armsa kodumaa kohal särab sünnipäeva auks
taevas ehtne päike ja polegi vaja tõrvikuid süüdata. Elagu Eesti!<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Zkji2hfmYDY/XlNUYa5e-eI/AAAAAAAAKBc/4XXTj4KgkjcgjILJlABR9o-Z49VN6vYQgCLcBGAsYHQ/s1600/minibaar.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="540" data-original-width="720" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-Zkji2hfmYDY/XlNUYa5e-eI/AAAAAAAAKBc/4XXTj4KgkjcgjILJlABR9o-Z49VN6vYQgCLcBGAsYHQ/s320/minibaar.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Väike ülevaade meie külmkapi sisust. Et pärast puhkust ei oleks piinavalt kahju asjatult veedetud päevadest.</td></tr>
</tbody></table>
</span><span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"></span><br />
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"></span><br />
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"></span></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
</div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-6872552588130622122019-10-16T10:51:00.000+03:002019-10-16T19:39:53.279+03:00Minu Türgi, vol 4<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Minuga juhtub pidevalt nii, et alles viimasel päeval avastan ma selle, mida olen hoolega otsinud. Seekord otsisin tulutult seda head Türgi jooki nimega airan. Igal söögikorral käisin ümber kõikide toidulettide, kus vähegi seisid joogianumad, aga airani need ei sisaldanud. Ja nüüd, üks tund enne ärasõitu tulime oma lemmikbaari nö reispassi tegema, ja mis ma näen - võlujook on kogu aeg mu silme all olnud, ainult ei osanud seda kuidagi mahlapüttide vahelt märgata. Aga hea, et niigi läks ja saan rahulikult koju lennata. Lisaks suurendab rahulolu seegi, et kõik need päevad säras päike ja ilm oli lihtsalt parim, mida oktoobris soovida. Ja just täna hakkas siin sadama. Seega ajastus oli igati täkkesse.<br />
Eile sain ka oma antistressi massaaži kätte. Loomulikult oli masseerijaks jälle see iluz meez. Aga oma tööd ta tegi hästi. Minu nõrk koht on puusakondid ja kui ta neid mudis, siis tegin ikka hirmsaid oigamise hääli, sest oli ikka kole valus küll. Jah, vanadus on tore iga, aga ainult siis, kui oled hea tervise juures. Tuleb rohkem käia masseerija juures, et tervena püsida, sest õige massaaž paneb su lubjatükid liikuma ja viib kehast kõik mürgid ja kurjad mõtted.<br />
Kokkuvõtteks, kui tahate ka aja maha võtta, siis siin saab seda teha, eriti, kui teile meeldivad röökivad ja jonnivad lapsed, keda siin on suurtes kogustes. Samas on siin ka vaikseid nurgataguseid kohti, mis on ainult 18+ vanustele mõeldud ja kus keegi kedagi ei häiri. Ja ümbrus on siin ka väga ilus. Aga järgmine reis viib mind hoopis teise kohta!<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-MoXbPEIQLX0/XabLDsN5GvI/AAAAAAAAJRE/_peRZWNmB4EVENt4JcwuRJzi4HRvmlqYgCLcBGAsYHQ/s1600/20191016_101849.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-MoXbPEIQLX0/XabLDsN5GvI/AAAAAAAAJRE/_peRZWNmB4EVENt4JcwuRJzi4HRvmlqYgCLcBGAsYHQ/s320/20191016_101849.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Airan on vasakul pool</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-igopfM2wLB4/XabLMyXcjPI/AAAAAAAAJRI/ep-W6N9cOC0ElIqbtU69AA5G6pdUIBVyQCLcBGAsYHQ/s1600/20191016_104050.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-igopfM2wLB4/XabLMyXcjPI/AAAAAAAAJRI/ep-W6N9cOC0ElIqbtU69AA5G6pdUIBVyQCLcBGAsYHQ/s320/20191016_104050.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Linnupesadepuu</td></tr>
</tbody></table>
<br /></div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-22327597747084434732019-10-14T18:20:00.001+03:002019-10-14T18:20:55.769+03:00Minu Türgi, vol 3<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Mida ometi sisaldavad kõik need suured kohvrid, mis soojamaa reisidele kaasa veetakse? Minu pikaajaline kogemus ütleb, et täiesti tarbetu on kaasa vedada kontskingi, peokleite, sooje kampsuneid, pikki pükse, täispuhutavaid madratseid, õlgkübaraid, 7 paari aluspesu, magneetofoni ja vererõhuaparaati. Aga enamjaolt just sellisest kolast koosneb enamike reisijate pagas, pluss veel tonnide viisi mänguasju, lutipudeleid ja vankreid lastega reisijatel. Nii see süsinikust jalajälg aina suureneb, kui koormata lennukit tarbetu koliga, mis tõstab lennuki kaalu ja nõuab rohkema kütuse kulutamist. Miks ei võiks hotellid laenutada kohapeal titekärusid ja mänguasju? Ja vajadusel vererõhuaparaati? Igatahes kui seisime Tallinnas lennukile regamise järjekorras, seisis meie ees ontlik noorpere 2 väikese lapsega ja nende pagas koosnes 5st ülisuurest kohvrist + iga reisija seljakotist ja kõige lõpuks oli suurel pakikärul ka pirakas piklik neljakandiline pakend, mis või sisaldada endas a) kokkupandavat imikuvoodit või b) kokkupandud titekäru. Kirsiks tordil oli veel see, et vahepeal järjekorras seistes sukeldus pereisa ühte kohvrisse, õngitses sealt välja sandaalid, võttis jalast oma korralikud tänavakingad ja vahetas need sandaalide vastu. Issversussver, Lasnamäelt taksoga lennujaama on nii lühike maa, miks neid kingi sõidutada nii kuradi kaugele kodumaalt? Ja no siin ei pea iga issanda söögikorra ajaks uut tualetti selga sikutama ja kontskingi jalga toppima. Aga mite sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid hoopis eilsest tehnoülevaatusest. Kõik see kestis tund aega ja selle sisse mahtus kokku 5 protseduuri. Kõigepealt 5 minutit soome saunas soojenemist, siis hamam ehk türgi saunas terasnuustikuga ihu hõõrumist tugevate kätega mammi poolt (see hõõrumine meenutas mulle minu esimest saunaskäiku oma ämmaga, kes tugeva saunaharjaga - mäletate küll seda puuharja, millel olid kõvad harjased ja millele sai varre külge "keevitada", et saaks selga küürida - mu selga nii hoolega nühkis, et mul oli tunne, et mul pole enam nahka selja peal olemaski, aga ma ei julgenud isegi mitte iitsatada, et mul on jube valus, ei saa ju ämma ees vedelaks lüüa), seejärel üle kogu kere seebivahuga kokku mätserdamist ja nö seebimassaži tegemine. Siis tonnide viisi veega ülekallamist ning seejärel mingis hämaras ruumis pikutamist koos kortse triikiva näomaskiga. Ja siis tuleb sinu juurde iluz meez, umbes nagu George Cloony, ja ütleb, ta nimi on Ali ja ta hakkab mulle massaaži tegema. Ausalt, ma olin natuke ärevuses, sest pole kunagi varem meesmasseerija käte vahel olnud, aga rahustasin ennast mõttega, et ma olen piisavalt vana ja tüüp oli jälle piisavalt noor, nii et vaevalt tal mingeid mõtteid minuga seoses võiks tekkida. Nii oligi, Ali tegi lihtsalt oma tööd ja minu kurvikas keha jättis teda ükskõikseks. Igatahes pärast 1 tunnilist protseduuri tundsin ennast päris hästi, nii et kui hakkasin spaast lahkuma, suutsin endale veel ühe massaaži kaela määrida, see on siis homme ja selle nimeks on anti stress massage ja ma olen selle välja teeninud pärast kõike seda stressamist, mida olen viimasel ajal tundnud.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-2A2FcyXr0LY/XaSP8kkaoKI/AAAAAAAAJQQ/cUtotUEfpUkooIzJn-jzFBNlWDrdCcRlwCLcBGAsYHQ/s1600/20191014_180648.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-2A2FcyXr0LY/XaSP8kkaoKI/AAAAAAAAJQQ/cUtotUEfpUkooIzJn-jzFBNlWDrdCcRlwCLcBGAsYHQ/s320/20191014_180648.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Selline päikeseloojang just praegu</td></tr>
</tbody></table>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Muidu on siin kena olla, ainul üks imelik mees kõnnib siin ringi ja kuulutab oma T-särgiga, et ta on sündinud nõukogude liidus ja eile kandis ta punast särki, mille rinda kaunistas NSVL vapp ja seljal oli sirp ja vasar ning tekst, et CCCP moja roodina. Ei saa inimesest aru, kes sellise asja üle uhke saab olla. Aga ei lase ennast sellest häirida. <a href="https://1.bp.blogspot.com/-Gna7KCcAh5s/XaSNIz7UmnI/AAAAAAAAJQE/8IPIq5StwqYRDYUDRbUczBdth1q5F0wSQCLcBGAsYHQ/s1600/received_974929546208350.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1596" data-original-width="899" height="400" src="https://1.bp.blogspot.com/-Gna7KCcAh5s/XaSNIz7UmnI/AAAAAAAAJQE/8IPIq5StwqYRDYUDRbUczBdth1q5F0wSQCLcBGAsYHQ/s400/received_974929546208350.jpeg" width="225" /></a></div>
</div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-38673244959230095842019-10-12T17:03:00.002+03:002019-10-12T17:03:57.602+03:00Minu Türgi, vol 2<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Ma ei ole juba mitu aastat ennast nii tervena tundnud, siinne soe kliima mõjub hästi, isegi unetust on siin palju kergem taluda. Ärkad öösel üles, vähkred natuke ja magad rahulikult edasi, sest tead, et ei pea pool kuus ärkama, vaid võid rahulikult poole 8ni põõnata. Selleks ajaks läheb kõht tühjaks. Nälga siin ei sure, pigem tunnen muret, et suve jooksul 3-4 kaotatud kilo tulevad nädalaga tagasi. Ah et kuidas saab suvel kaalu langetada? Grillihooajal? Väga lihtne - võta trepialusest kunkust välja oma golfivarustus ja käi 3 korda nädalas golfamas. Ära heitu sellest, kui alguses mitte mõmmigi välja ei tule, küll pikapeale lähevad löögid pikemaks ja nauding mängust suuremaks. Veel 2 kuud tagasi ma ei uskunud, et suudan lüüa kaugemale kui 10 meetrit, aga tänaseks suudan juba üle 50 meetri lüüa. Pole küll asi, millega kelkida , aga endal lihtsalt on hea meel, et kui ikka väga midagi tahta, siis kõik on võimalik , isegi minusugusel spordikaugel antisportlasel. Muidugi oli mul ka ambitsioonikas plaan siin Belekis golfiradu väisata, kuid minu vanem õde, kellel mänguri staaži mingi 20+- aastat, laitis selle mõtte kohe maha. Kui tulla siia mängima, siis mitte üksiküritajana, vaid ikka koos sõpradega, ja teiseks pean enne oma handicapi allapoole mängima. Seega Beleki golfirajad, ärge see hooaeg veel minuga arvestage.<br />
Väga kehvad lood on lugemisega - kaasavõetud 4st krimkast olen läbi suutnud lugeda ainult ühe, teisega alustasin täna. Kui nii edasi läheb, siis saab enne puhkus otsa, kui mul mõrvamüsteeriumid lahendatud. Huvitav, et kas vananemisega kaasneb ka loetust aeglasem arusaamine, või loengi nüüd lihtsalt aeglasemalt? Noorest peast sai ikka raamat korraga alla neelatud, enne käest ei pannud, kui viimane lehekülg loetud sai. Nüüd aga kulub vahel paar nädalat, enne kui mõnest raamatust jagu saan. Või ei kirjutata enam nii huvitavaid raamatuid? Või siis lihtsalt enam ei suuda keegi mind millegagi üllatada.<br />
Niimoodi vaikselt see aeg siin kulub, 3,5 päeva veel ja siis tagasi tööl. Praegu näeb minu töökoht aga välja selline:<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-ACH0dLQZ9dU/XaHb3ZBYMxI/AAAAAAAAJNY/KzUNSfnREBkJbb_DhHrIdlAiTntPudsTgCLcBGAsYHQ/s1600/15708886240438436035656420088083.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-ACH0dLQZ9dU/XaHb3ZBYMxI/AAAAAAAAJNY/KzUNSfnREBkJbb_DhHrIdlAiTntPudsTgCLcBGAsYHQ/s320/15708886240438436035656420088083.jpg" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Homseks broneerisin spaa protseduurid - hamam, massaažid, kortsude triikimine ja muu vajalik tehnohooldus ja keretööd. Puhkusest peab ju mingi kasu ka olema.</div>
</div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-16562242992297711292019-10-09T22:50:00.000+03:002019-10-09T22:50:36.441+03:00Minu Türgi, 2019<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
I'll be back,<br />
ütles vist Shwartseneger või Stallone. Vahet pole, ma olen tagasi, selles toredas kohas Belekis, kus ma olin 2 aastat tagasi, puruhaigena ja millest ma suurt midagi ei mäleta. Seekord valmistusin põhjalikult, juba augustis alustasin antibiootikumi kuuridega, et saada oma köhimine kontrolli alla, mille lõppvaatus oli ränk üleelamine bronhoskoopia protseduuriga, millest ma ei taha teile midagi rääkida, sest see oli lihtsalt järjekordne kohutav elamus. Oot, see tuli nüüd nii pikk lause, et pean väikese pausi tegema. Ühesõnaga, minuga on nüüd kõik korras ja tulin tagasi siia Letoonia Golf Resort hotelli, et nautida seda kõike head kogu raha eest, mis eelmine kord jäi tegemata. Reis ise algas suure üllatusega, sest parafraseerides klassikuid - kui me lennujaama jõudsime, olid istekohad tagavaraväljapääsude juurde välja müüdud. See tähendab, et me jäime ainult 10 minutit hiljaks ja chek in käis täie hooga, olime täitsa saba lõpus ja ma olin valmis mürki võtma, et seekord meil ei õnnestu saada head positsiooni varuväljapääsu ukse juures, kus on jalgadele 2 meetrit sirutamise ruumi, Aga võta näpust - kui jõudsin leti teenindaja juurde ja tegin haledat nägu, sain nigu naksti kaks kohta sinna kuhu vaja. See on puhkuse õnnestumise juures väga oluline faktor, et saad seda alustada piisavalt suure jalasirutamise ruumiga lennukis. Ma ei peatu siin pikemalt sellel, et kui me maandusime ja suundusime oma vastutellitud limusiini juurde, siis ei pannud ma esimese hooga tähele, et Taadu jäi maha. Kui lõpuks märkasin, et ta väga aeglaselt liigub , siis sain aru, et temaga on mingi teema. Autos oli tunne, et nüüd ongi lõpp - Taadu oli näost lubivalge ja tegi imelikke häälitsusi. Ketrasin peast läbi kogu oma esmaabi ja elustamise tarkused ja sundisin teda köhima, abi sellest suurt ei olnud, sest köhimisest ta keeldus. Mõne minuti pärast siiski ta toibus ja tundus, et suust suhu hingamist ma seekord tegema ei pea, õnneks. Arvan, et tervisehäire põhjuseks oli väga varane ärkamine ja hommikusöögi vahelejätmine, mis põhjustas madala veresuhkru näidu. Teie kõigi rahustuseks kinnitan, et Taadu on vähemalt praegu täie elu ja tervise juures ja ei kurda millegi üle. Seega, kokkuvõttes on meie puhkus hästi alanud, me oleme elus, ilm on siin suurepärane, toidud ülimaitsvad ja mis seal salata, isegi dzinn toonikuga kõlbab juua. Ja see on alles esimene päev. Seepärast ei kirjuta ka pikemalt, sest muidu te ei viitsi järgmisi osi lugeda. Olge terved ja käige regulaarselt tervisekontrollis, uskuge mind, see ei ole kena vaatepilt, kui keegi sinu lähedastest kavatseb otsad anda sinu silmade all.</div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-60085026623448460762019-07-21T18:20:00.001+03:002019-07-21T18:20:56.083+03:00Minu Vilnius<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Kui mu mälu mind ei peta, käisin ma viimati Vilniuses 1978. aastal üliõpilaste laulupeol Gaudeamus. Kuna see oli enam kui 41 aastat tagasi, siis mul muid mälestusi tallel ei ole, kui et see oli üks ütlemata tore ja õnnelik aeg. Seega oli aeg seda linna uuesti külastada. Juba tol korral erines Vilnius selle poolest, et kirikus käimine ei olnud mingi tabu ja vene keelt siin keegi ei rääkinud, vastupidiselt Tallinnaga.<br />
Kuna mul on õnnestunud nii oma elu sättida, et oma 30. sünnipäevaks sain ma kingituseks tütre, siis tuli tema poolt ettepanek, et veedame sünnipäevade weekendi koos mingil linnapuhkuse reisil. Kõige soodsam Euroopa pealinn selleks nädalavahetuseks osutus Vilnius. Ja nii olemegi ennast siia imekaunisse linna lasknud ennast lennutada, otse kõige uuemasse Hilton Garden In hotelli, kus meile kummalegi on eraldatud luksuslik number (mis see maksab, ma ei te, sest see on tütre kingitus mulle) ja kus me saame nautida selle hotelli kõiki mõnusid. Hotell asub otse Vilniuse peatänava, Gediminase bulvari ääres, natuke nurga taga, nii et mingit tänavamüra tuppa ei kosta.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-52tcLKiqSnE/XTRuyzT_R_I/AAAAAAAAIw4/FegzLP0_rKY2_IVmNlDuu8I3VycYdFuOACLcBGAs/s1600/received_1355428447959668.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-52tcLKiqSnE/XTRuyzT_R_I/AAAAAAAAIw4/FegzLP0_rKY2_IVmNlDuu8I3VycYdFuOACLcBGAs/s320/received_1355428447959668.jpeg" width="240" /></a></div>
Aga loomulikult ei malda me olla ainult hotellis. Juba reedel alustasime põhjaliku kultuuriprogrammiga. Kõige lähem objekt hotellile oli Okupatsioonide ja vabadusvõitluse muuseum. See oli <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
üllatavalt rahvarohke. Sellise paiga nägemine annab teadmise, kui pagana hästi on minul ja mu laste põlvkonnal läinud ning et meie elu on ikka lill mis lill.<br />
Edasi suundusime vanalinna poole. Korisevad kõhud andsid märku, et aeg oleks midagi põske pista. Söömiskohtade puuduse üle siin kurta ei saa. Samas ei tasu väga tõsiselt võtta müüti, et toidud ja joogid siin palju odavamad on. Sõltuvalt söögimaja asukohast on keskmise prae hind 6-26 euro vahel, vanalinnas on väike õlu 3,5 ja suur õlu 5 €. Meie esimeseks söögimajaks osutus St. Valentino terrass kuskil vanalinna piirkonnas, toidud olid maitsvad ja valge majavein täitsa soe. Peale kosutavat kehakinnitust meie kultuuriprogramm jätkus, otsisime üles illusioonide muuseumi ja viisime ennast kurssi salapäraste mustakunsti trikkidega. Käisime ka tagurpidi toas:<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-6hjARpVlucI/XTRxBS5unII/AAAAAAAAIxE/1mH4UP0g0NwnLztV9xTommBty7dZ7CrsACLcBGAs/s1600/received_2409442562457056.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-6hjARpVlucI/XTRxBS5unII/AAAAAAAAIxE/1mH4UP0g0NwnLztV9xTommBty7dZ7CrsACLcBGAs/s320/received_2409442562457056.jpeg" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Õhtusöögi manustamiseks valisime välja restorani Town, kus me osutusime ainsateks külalisteks, hoolimata sellest, et restoran asus peatänava ääres. Muidugi oli sellise paiga suureks eeliseks see, et kelneril polnud peale meie vaja kedagi teist teenindada, rääkimata peakokast, seega saime meeldiva ja kiire teeninduse osaliseks. Sellises privaatrestos polegi varem võimalust söömas käia.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Kui vilniuslane tahab liikuda puntist a punkti b, siis ta ei osta endale mingit uhket bmw-d või audit, vaid haarab tänavalt elektrilise tõukeka. See riistapuu on siin erakordselt populaarne ja ilmselgelt on näha, kuidas tõukside kasutamine kahandab autostumist kesklinnas. Sõidutee servas on ligi 1,5 meetrine serv mõlemas suunas eraldatud tõuksidele ja jalgratastele, autodele on jäetud ruumi minimaalselt. Tallinnas on jalgrattur täiesti vaeslapse osas, mingi närused 50 cm Liivalaia tänaval on paras koht, kus jalgrattur võiks edukalt enesetapu sooritada. Vilniuses keegi ei soovi jalgratturite surma. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Laupäevane kultuuriprogramm algas Baltimaade kõige suurema šoppingukeskuse Akropolise väisamisega. Oma üllatuseks avastasime selle keskuse seest veel suurema poe- MaximaXXXX. Pood oli väga korralik, tohutu kaubavalikuga ja väheste ostjatega. Ka kõik ülejäänud poed selles hiidtsentrumis olid suured, nii et 3 tunni jooksul suutsime vaid murdosa neist läbi käia. Aga see oli minusuguse ostlemisvaenuliku inimese jaoks väga suur edusamm, et niigi kaua suutsin vastu pidada ilma midagi erilist ostmata. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Õhtul suundusime vanalinnas asuvasse iseseisvasse vabariiki Užupis, mis kuulutas oma sõltumatuse 1997 aastal, kuid siiamaani ei ole veel ükski riik seda tunnustanud. Hallooo Island? Põhiseadus on sellel riigil lühike ja konkreetne:</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-gkmkKOqiJ4U/XTR-q0epKpI/AAAAAAAAIxQ/ZXNCPSy3Tr4SBrohgYtTBkM468_lutfTACLcBGAs/s1600/received_862829734087853.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-gkmkKOqiJ4U/XTR-q0epKpI/AAAAAAAAIxQ/ZXNCPSy3Tr4SBrohgYtTBkM468_lutfTACLcBGAs/s320/received_862829734087853.jpeg" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Eriti kõnetas mind punkt 26 - inimesel on õigus tähistada oma sünnipäeva, või ka mitte. Nii jätangi see aasta selle päeva lihtsalt vahele.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Vanalinnast leidsime veel paljugi vaatamisväärset, kuid enamjaolt oli tunne, nagu oleksime oma koduses Tallinnas:</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-v6IyT2CG59A/XTR__6qxfwI/AAAAAAAAIxc/V3k1iPvr8SA1aIuwG-k4PNYyKIoCy5WfgCLcBGAs/s1600/received_681017135703041.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-v6IyT2CG59A/XTR__6qxfwI/AAAAAAAAIxc/V3k1iPvr8SA1aIuwG-k4PNYyKIoCy5WfgCLcBGAs/s320/received_681017135703041.jpeg" width="240" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-AFYCbWVbjeA/XTSADqHjC7I/AAAAAAAAIxg/uqeXZacg0Gk-6QVzM3Tm7E1n6P_ZgnQrwCLcBGAs/s1600/received_1551826481626075.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-AFYCbWVbjeA/XTSADqHjC7I/AAAAAAAAIxg/uqeXZacg0Gk-6QVzM3Tm7E1n6P_ZgnQrwCLcBGAs/s320/received_1551826481626075.jpeg" width="240" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-yXgUnBmlW1M/XTSAMLkIXEI/AAAAAAAAIxk/e1aMVyXUOIs9hnYF3LowPkgfykp37EpNACLcBGAs/s1600/received_1127446034116060.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-yXgUnBmlW1M/XTSAMLkIXEI/AAAAAAAAIxk/e1aMVyXUOIs9hnYF3LowPkgfykp37EpNACLcBGAs/s320/received_1127446034116060.jpeg" width="240" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-gwkZU4xckXM/XTSAQObg2sI/AAAAAAAAIxs/GfZtj0XcyDAFD2yi3d0rprrXs3nrWC3gwCLcBGAs/s1600/received_2369726599937775.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-gwkZU4xckXM/XTSAQObg2sI/AAAAAAAAIxs/GfZtj0XcyDAFD2yi3d0rprrXs3nrWC3gwCLcBGAs/s320/received_2369726599937775.jpeg" width="240" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-esnYF_PJPuc/XTSAUVwsELI/AAAAAAAAIx0/82qg116Kiusv7GUj-Q7HUYYWEHKMHALFgCLcBGAs/s1600/received_2146996435423715.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-esnYF_PJPuc/XTSAUVwsELI/AAAAAAAAIx0/82qg116Kiusv7GUj-Q7HUYYWEHKMHALFgCLcBGAs/s320/received_2146996435423715.jpeg" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Tänase hommiku veetsime Vilniuse teletornis ja pealelõunal käisime veelkord vanalinnas, et kõik ilusamad kohad korralikult meelde jätta, sest mine sa tea, millal jälle kas ise või keegi sõpradest otsustab iidse vürstiriigi pealinna külastama tulla. Siin on väga kodune olla!</div>
</div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-89328957908488600822019-03-12T03:21:00.002+02:002019-03-12T04:15:02.304+02:00Minu Puerto Rico vol 4<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-okA0H9WTh-s/XIcLMJ866VI/AAAAAAAAH0o/JxxrvLRH8j0IPiZI31mVIlBeSlauwZA-QCLcBGAs/s1600/casa.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-okA0H9WTh-s/XIcLMJ866VI/AAAAAAAAH0o/JxxrvLRH8j0IPiZI31mVIlBeSlauwZA-QCLcBGAs/s320/casa.jpg" width="320" /></a></div>
Samal ajal kui meie pahaaimamatult tutvusime Bacardi rummi vabrikuga ja Puerto Rico pealinna San Juani iidse vanalinnaga, suutsid ekreiidid, kesikud ja isikud Eestis korraldada mingi jama. Mingi koalitsiooni. Me vist ei tule enam Eestisse tagasi. Pärast toredat, elamusterohket ja internetivaba päeva oma villasse tagasi jõudes lugeda selliseid uudiseid kodumaalt tekitas meis totaalse masenduse, et käsi iseenesest haaras rummipudeli järgi. Ja miks ka mitte, sest siin kehtib käibetõde - rumm on palju parem jook kui konjak. Bacardi rummi tootmine sai alguse juba 1862 aastal Kuubas, Havannas, kuhu Katalooniast emigreerus veinikaupmees don <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Facundo_Bacardi" title="Facundo Bacardi">Facundo Bacardí Massó. (vt. Wikipeediast)</a><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-cXyr_-Ii1_I/XIcDTGHkbcI/AAAAAAAAHzo/8-v9BjwmZvUualob4ezJc-GnG8CZiooIwCLcBGAs/s1600/facundo.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="720" height="320" src="https://3.bp.blogspot.com/-cXyr_-Ii1_I/XIcDTGHkbcI/AAAAAAAAHzo/8-v9BjwmZvUualob4ezJc-GnG8CZiooIwCLcBGAs/s320/facundo.jpg" width="240" /></a></div>
<br />
Juba 7 põlve järjest on seda õilist jooki toodetud ja tänasel päeval on see kõige enim müüdud alkohoolse joogi bränd maailmas. Iga päev igas tunnis müüakse näiteks 258 000 Cuba Libre kokteili. Pean uhkusega ütlema, et ka mina olen mingi osa sellesse müüki siin panustanud, vähemalt 2 kokteili olen ma hinge alla selle aja jooksul manustanud. Niipalju saime targemaks, et õige Cuba Libre segatakse kokku tumedast Bacardi rummist, mis peab olema vähemalt 8 aastat vana. Aga eks kõik ole läinud kergema vastupanu teed ja saab ka odavamalt läbi. Cuba Libre ajaloost vaata ise lähemalt Wikipediast. Pärast Fidel Castro võimuletulekut põgenes Bacardi klann Puerto Ricosse ja pani siin püsti oma tehase ning jätkas rummi tootmist. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-emQu_KAqjrA/XIcDgwEMGVI/AAAAAAAAHzs/jiEPPsL7aoENY2nX5W2l1sB_L-i91D0gQCLcBGAs/s1600/tehas.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="720" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-emQu_KAqjrA/XIcDgwEMGVI/AAAAAAAAHzs/jiEPPsL7aoENY2nX5W2l1sB_L-i91D0gQCLcBGAs/s320/tehas.jpg" width="240" /></a></div>
Igatahes on Bacardi tehaste aastane käive ca 5 miljardit dollarit ja töötajaskond üle 5000 inimese. Tehaseid on üle maailma laiali ja isegi Eestist saab nende tooteid osta igast korralikust ärist.<br />
Pärast rummivabriku külastust suundusime avastama San Juani vanalinna. Küll see on alles kena linn. Majad on ilusates värvides, kaunistatud tillukeste rõdudega, ja iga maja alumisel korrusel on kas suveniiripood, sigaripood, juveeliäri või söögi-joogikoht. Nagu Tallinnaski. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-0sAolPVPVII/XIcGHA5TS1I/AAAAAAAAHz8/51pi_7sep30ITbSw8YqnQZUPYGhE_CaggCLcBGAs/s1600/sj1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="720" height="320" src="https://4.bp.blogspot.com/-0sAolPVPVII/XIcGHA5TS1I/AAAAAAAAHz8/51pi_7sep30ITbSw8YqnQZUPYGhE_CaggCLcBGAs/s320/sj1.jpg" width="240" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-OkGXhGbUcso/XIcGJFdbUyI/AAAAAAAAH0A/W-p13ChsuPoPEeA-0UqkE-MciBk72t4wACLcBGAs/s1600/sj2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="240" src="https://4.bp.blogspot.com/-OkGXhGbUcso/XIcGJFdbUyI/AAAAAAAAH0A/W-p13ChsuPoPEeA-0UqkE-MciBk72t4wACLcBGAs/s320/sj2.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-tgIRiTQCZsQ/XIcGLXTsqUI/AAAAAAAAH0E/e1DyxmWPZyQYG93FDwKXcQp76vx6Jdh2QCLcBGAs/s1600/sj3.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="240" src="https://4.bp.blogspot.com/-tgIRiTQCZsQ/XIcGLXTsqUI/AAAAAAAAH0E/e1DyxmWPZyQYG93FDwKXcQp76vx6Jdh2QCLcBGAs/s320/sj3.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-lNfPKAZQ0eg/XIcGNaq3-3I/AAAAAAAAH0I/OzpOgpZn-NcwSlH-5vv8kuVxHYkLtploQCLcBGAs/s1600/sj4.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="720" height="320" src="https://3.bp.blogspot.com/-lNfPKAZQ0eg/XIcGNaq3-3I/AAAAAAAAH0I/OzpOgpZn-NcwSlH-5vv8kuVxHYkLtploQCLcBGAs/s320/sj4.jpg" width="240" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-3sMxgU-G_a0/XIcGPn5f0JI/AAAAAAAAH0M/4XlyKPwzf6QowZ1adphK0hC2FZVXumv2wCLcBGAs/s1600/sj5.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="720" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-3sMxgU-G_a0/XIcGPn5f0JI/AAAAAAAAH0M/4XlyKPwzf6QowZ1adphK0hC2FZVXumv2wCLcBGAs/s320/sj5.jpg" width="240" /></a></div>
Loomulikult ei jätnud me kasutamata soodsaid ostuvõimalusi, sest teadupärast on Eestis müüdavaid hirmkalleid brände võimalik mujal maailmas soetada kordades odavamalt. Ja ma ei mõtle neid võltstooteid, vaid ikka päris asju. Igatahes olime sunnitud ostma täiendava kohvri, et asjad ära mahuksid.<br />
Paraku on meil jäänud siin olla veel ainult 4 päeva ja selle aja oleme otsustanud pühendada aktiivsele puhkusele - bassein, rumm ja sigarid, no sport!<br />
P.S. Tõotan pühalikult, et ei lähe enam ennast laintesse heitma, seega ei pea te minu pärast muretsema. Läbielatud kogemus oli piisav, et selliseid trikke mitte korrata. <br />
<br /></div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-21505961009967130882019-03-09T18:55:00.000+02:002019-03-09T19:00:29.114+02:00Minu Puerto Rico vol 3<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Ongi esimene nädal möödas, aga pole hullu, teine on veel ees. Kuna täna on selline sombune ilm, otsustasime teha retke džunglisse. Õnneks ei ole kaugele vaja minna, elame sellest umbes 1 miili kaugusel ja golfikäruga võttis aega kõigest 10 minutit, et kohale jõuda. Kõik on siin täpselt nii, nagu meie Riigi Metsamajandamise Keskuse matkaradadel. Metsa viib korralik rippsild või ripptee - see on vajalik selleks, et mitte vette kukkuda, sest kogu ala on vee sees. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-k8geIgEVhI8/XIPq3eo9THI/AAAAAAAAHro/57XCAgb4vD8ffjgTU43-BsHXPQYzf3gDwCLcBGAs/s1600/rada1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-k8geIgEVhI8/XIPq3eo9THI/AAAAAAAAHro/57XCAgb4vD8ffjgTU43-BsHXPQYzf3gDwCLcBGAs/s320/rada1.jpg" width="320" /></a></div>
Aukohal on sellised puud nagu Pterocarpused, mida kohalikud kutsuvad Kanajalgadeks, sest nende puude tüved meenutavad maapinna juures kanajalgu. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-WfXBbDMOJ4I/XIPq9taMcvI/AAAAAAAAHrs/plbkkwkig_07cqfKgsUIUv9rmjmg5lUNQCLcBGAs/s1600/puu.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-WfXBbDMOJ4I/XIPq9taMcvI/AAAAAAAAHrs/plbkkwkig_07cqfKgsUIUv9rmjmg5lUNQCLcBGAs/s320/puu.jpg" width="240" /></a></div>
Loomulikult on see džungel täis ka kõiki muid ägedaid taimi, puid ja loomi ning linde. Kui oled kannatlik, siis kuuled konnade krooksumist, või sahistab iguaan su jalge eest mööda. Linnud teevad kõige eriskummalisemaid hääli ja õhk on tiine troopilisest niiskusest ja kuumusest. Õnneks ei ole siin aga ühtegi sääske pinisemas. See oli minu esimene matk džunglis.<br />
Paar korda oleme käinud mere ääres, õigem on vist öelda, et ookeani ääres. Lained on suured ja kaugele väga ei julge minna, sest hoiatussildid on väljas selle kohta, kuidas käituda, kui hoovus sind peaks kaldast eemale tirima. Parem sulistame kalda ääres. Vesi on mõnusalt soe ja päike isegi liiga soe. Siinsamas kalda ääres seisavad mõned hüljatud villade kompleksid - paari aasta tagune orkaan Maria on oma jälje neisse jätnud ja omanikud ei ole suutnud neid ilmselt taastada. Orkaani jõust annavad aimu juurtega väljakistud palmid, osadest palmidest on aga alles jäänud taeva poole kõrguv tüvi ilma ülemise otsata - seal kus peaksid lehed ja kookospähklid asuma, on õnnetu nüri tipp ainult.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-FuQeq-GrbYo/XIPsLiBK4aI/AAAAAAAAHr8/54YLEHfL8csWUU8apdmzG30ulvL5qkt3wCLcBGAs/s1600/palmijuur.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://3.bp.blogspot.com/-FuQeq-GrbYo/XIPsLiBK4aI/AAAAAAAAHr8/54YLEHfL8csWUU8apdmzG30ulvL5qkt3wCLcBGAs/s320/palmijuur.jpg" width="320" /></a></div>
Oleme ka mõned korrad käinud õhtust söömas kohalikes lokaalides. Pean tunnistama, et Puerto Rico rahvusköök ei ole just see, millest vaimustuda. Näiteks mofongo - <span class="tlid-translation translation"><span class="" title="">see on roog, mille põhikomponendiks on praetud banaanid, mis</span><span class="" title=""> korjatakse roheliselt ja praetakse, seejärel segatakse soola, küüslaugu ja õliga kokku ja mis lõpuks meenutab välimuselt hernetampi. Maitse on igatahes imelik. Seda mofongot serveeriti mulle selllise kala nagu Mahi-Mahi juurde. Tegemist on suuremat kasvu ookenikalaga, kes elab 37-85 meetri sügavuses ja välja näeb ta selline: <table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://3.bp.blogspot.com/-AP-laZ0PJ7E/XIPn-HP4yuI/AAAAAAAAHrc/5v4w58QjuK0XQkRk6OzibD-LbRgDp5G7wCLcBGAs/s1600/ocean_blue_fishing_facts_about_mahi_mahi_hero-1110x624.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="624" data-original-width="1110" height="179" src="https://3.bp.blogspot.com/-AP-laZ0PJ7E/XIPn-HP4yuI/AAAAAAAAHrc/5v4w58QjuK0XQkRk6OzibD-LbRgDp5G7wCLcBGAs/s320/ocean_blue_fishing_facts_about_mahi_mahi_hero-1110x624.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Mahi-Mahi. Pilt on internetist https://www.oceanbluefishing.com/facts-about-mahi-mahi/ , sealt saab kala kohta rohkem lugeda.</td></tr>
</tbody></table>
Grillitud Mahi-Mahi filee meenutas maitselt veidike suitsuheeringat, oli üsnagi kuiv ja päris soolane. Roog nägi välja selline:</span></span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-V75rgNwOBDk/XIPtQo7k-1I/AAAAAAAAHsI/TvTU2I2i1lAcZWegTC9oTnDiOlMT__GVgCLcBGAs/s1600/mahi.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://4.bp.blogspot.com/-V75rgNwOBDk/XIPtQo7k-1I/AAAAAAAAHsI/TvTU2I2i1lAcZWegTC9oTnDiOlMT__GVgCLcBGAs/s320/mahi.jpg" width="240" /></a></div>
Kui kelner küsis, kuidas kala maitseb, ütlesin ausalt, et see on minu jaoks liiga soolane. Kohe vahetati minu toit grillitud krevettide vastu ja seda ilma lisatasuta. Üldse on siin teenindus lihtsalt super. Kõik on ülimalt sõbralikud ja igas söögikohas on teenindajaid palju, tööjõupuuduse üle siin ilmselt ei kurdeta. Igatahes kui istud lauda, siis kohe tuleb ettekandja ja ka jooki ning toitu ei pea mitte kauem ootama, kui nende valmistamiseks kuluv aeg. Ja kõik lausa jooksevad, ei ole mingit loivamist ega tüdinud pilku, vastupidi, kõigil on kõrvaklapp kõrvas ja mikker kaelas ning tellimused esitatakse kööki nö telefoni teel ja ka info valmissaanud toidust kantakse ettekandjale otse kõrva sisse. Seepärast pole ka ime, et lauda toodud toidud on jube kuumad, sest nad on otse pannilt tulnud. Meie lemmikkohaks on kujunenud jahisadamas asuv restoran La Pescadería, mis tõlkes tähendab kalapoodi. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-ciftwGDBrEw/XIPu6MrhX_I/AAAAAAAAHsU/AW4xFe2LC7IrcM8gb4hyv5V3izKfYOXYQCEwYBhgL/s1600/pescaderia.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://4.bp.blogspot.com/-ciftwGDBrEw/XIPu6MrhX_I/AAAAAAAAHsU/AW4xFe2LC7IrcM8gb4hyv5V3izKfYOXYQCEwYBhgL/s320/pescaderia.jpg" width="320" /></a></div>
See tundub üldse olema siinkandi populaarseim koht, sest rahvast tuleb siia kokku pärast seda, kui on pimedaks läinud, lausa hordidena. Toidud on siin taskukohased ja söödavad. Eile otsustasime süüa hamburgerit, sest kui oled juba tulnud Ameerikasse, siis on imelik mitte süüa kohalikku rahvustoitu. Minu viimane kokkupuude hanmburgeriga jääb ilmselt eelmisesse sajandisse, sest mitte kuidagi ei meenu, millal ma seda viimati sõin, kuid seda tean kindlalt, et 90-ndate keskel pistsin nahka mitu hamburgerit. Tunnistan ausalt, et Eesti hamburger oli kordades parema maitsega :) Kohalik hamburger oli selline:<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-yNTViZUluac/XIPu-GjUYJI/AAAAAAAAHsY/lYXNnceCj5o5EWhr5Lu11IBNDrnN9GIhgCEwYBhgL/s1600/hamburger.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-yNTViZUluac/XIPu-GjUYJI/AAAAAAAAHsY/lYXNnceCj5o5EWhr5Lu11IBNDrnN9GIhgCEwYBhgL/s320/hamburger.jpg" width="240" /></a></div>
Järgmisel nädalal võtame ette tuuri pealinna. Ja mitte niisama tuuri, vaid ikka rummi tuuri! San Juanis on võimalik minna sellisele ekskursioonile, kus sind viiakse kurssi rummi hingeeluga. Loodetavasti saan seda põhjalikult tundma õppima!<br />
<br />
<span class="tlid-translation translation"><span class="" title=""><br /></span></span></div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-2201514584673189312019-03-05T20:36:00.001+02:002019-03-05T20:55:50.078+02:00Minu Puerto Rico vol2<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Valimised läksid ootuspäraselt, midagi hullu ei juhtunud. Kindel on, et elu ei lähe paremaks ega ka halvemaks. Või noh, paremaks läheb elu muidugi neil, kes esmakordselt parlamenti pääsesid, täiesti uued tegijad, kes suutsid seljatada sellised igandid nagu koolipapa Märt Sults, dr Vassiljev, punareporter Heimar Lenk, elupõline riigikogulane Eiki Nestor ja muidugi tuntud plagiaator Rainer Vakra. Neil kõigil enam nii hästi ei lähe, kui nad lootnud olid. Millegipärast on mul tunne, et kõik lubadused, mis said antud, hääbuvad üsna pea pärast seda, kui ministriportfellid on jagatud. Rahvas voorib ikka oma igapäevast viina ostma Lätti ja töötavad pensionärid maksavad tulumaksu jätkuvalt edasi, ainult et enam pole neil kaevata kellelegi, sest ise nad valisid ju oma saatuse. Ja need ullikesed, kes uskuma jäid, et Kaja Kallas nende pensioni tõstab 200 euro võrra, saavad lõpuks aru, et see oleks tõusnud ka ilma ilusate lubadusteta, sest iga aasta ju pension tõuseb nagunii, ja nelja aastaga see 200 eurone tõus tulebki. Egas keegi ei arvanud ometi, et kohe ühe aastaga kukub iga kuu 200 eurot lisaks pangakontole? Mina veel pensionär ei ole, seega mul midagi võita ega kaotada pole. Life goes on!<br />
Täna on siis kolmas päev ja see on eriti teguderohke olnud. Nimelt võtsime ette, et täna me peame lõpuks endale rattad alla saama, sest eelmiste päevade kogemused näitasid, et siinsete mägede tõusud ja langused on meiesuguste jalameeste jaoks liiga karmid (a la Mustamäe Vanakas) ja et ennast ikka valge inimesena tunda, tuleb meil rentida golfkart ehk siis väike golfarite sõiduk, millega siin kõik endast lugupidavad inimesed ringi kärutavad. Üleeile, kui läksime õhtust sööma ühte kohta, mille kohta Google Maps ütles, et see koht on siinsamas, siis karm tegelikkus oli see, et meil tuli mööda väga järsku mäge üles liikuda. Kui me selle järsu mäe olime ületanud, avastasime oma kohkumuseks, et meid ootab ees veel pikem tõus. Võtsime just ennast hoolega kokku, et see takistus ületada, kui meie selja taha vuras prints valgel hobusel, st golfiautol ja pakkus meile lahkesti küüti. See oli ikka tõeline jumala kingitus, sest õhk oli oma 30 kraadi ja päike paistis lagipähe ning tegelikult me ei oleks ilmselt jalgsi seda tõusu suutnud võtta ilma vahepealsete minestamisteta. See, kui lahked on siinsed inimesed, on lihtsalt uskumatu. Kui nad ikka näevad, et sa oled hädas, siis sulle abikäsi ka ulatatakse. Oleme südamest tänulikud härra Pedrole, kes meid kenasti otsa peale võttis ja meid sihtkohta toimetas - see oli üks suuremat sorti keskus, kus sai süüa ja shopata. Ainuke asi, millest ma aru ei saa, on see, et miks peab selline ehitis, kus saab oma igapäeva vajadusi rahuldada, asuma kõige kõrgema mäe tipus??? Kusjuures allpool on ruumi laialt - kõik lagendikud on täis golfiväljakuid. Kui hakkasime pärast õhtusööki ja jooki tagasi kodu poole kõmpima (kujutasime juba ette, kui jube saab see allaminek olema (ilma suuskadeta :), kui paarisaja meetri pärast peatus jälle üks golfiauto meie juures ja pakkus lahkesti küüti. Ühe päeva jooksul oli meil kaks korda hullupööra vedanud, ei tea, millega me selle ära olime teeninud. Seega - täna asutasime juba varahommikul ennast golfiautorendi firma poole teele. Kaart näitas, et sinna on 1,1 km jalgsi minna, ja ei ole mäkketõusu. Tee kulges läbi golfiväljaku, võtsin minagi kujuteldava golfikepi kätte ja harjutasin lööki:<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-JLNuy020loQ/XH699w_EoDI/AAAAAAAAHqs/Bi-OlV_6stg_NHhXakBVff-mnMyiUpE0QCLcBGAs/s1600/golf.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1024" data-original-width="768" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-JLNuy020loQ/XH699w_EoDI/AAAAAAAAHqs/Bi-OlV_6stg_NHhXakBVff-mnMyiUpE0QCLcBGAs/s320/golf.jpg" width="240" /></a></div>
Kepiks oli sedapuhku küll ainult väike kokkupandav vihmavari. Ja kindlasti professionaalsed golfarid naeravad ennast surnuks minu löögi asendit nähes, kuid suure saladuskatte all võin öelda, et see suvi on plaan minna golfikursustele ja küll järgmine pilt tuleb juba parema positsiooniga. Kui jõudsime oma sihtpunkti, selgus, et rentida sealt autot ei saa, küll aga osta. Niipalju meil kahjuks raha kaasas ei olnud ja lahkusime üsna kurvalt. Siiski juhatati meile kätte niidiots, kust siis tegelikult saaks ihaldatud autokest rentida. Meil tuli minna samasse kohta, kus me juba korra olime käinud, seal neetud mäe tipus, kuid õnneks viis sinna tee ka mööda mere äärt. Nii saimegi teha tutvust rannaga, kuhu me veel jõudnud ei olnudki. Ilm oli väga tuuline ja rannas ühtegi inimest ei olnud:<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-8bKBbIhp0yc/XH6-vhBWfqI/AAAAAAAAHq0/RLWzRk-sMdgwBAj0vyvwswo5MjJdF1YvACLcBGAs/s1600/rand.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="768" data-original-width="1024" height="240" src="https://2.bp.blogspot.com/-8bKBbIhp0yc/XH6-vhBWfqI/AAAAAAAAHq0/RLWzRk-sMdgwBAj0vyvwswo5MjJdF1YvACLcBGAs/s320/rand.jpg" width="320" /></a></div>
Küll aga olid väljas sildid, et ei tohi häirida kilpkonni nende munemisperioodil. Millal see periood täpselt on, me ei saanud selgust, kuid püüdsime käia hästi ettevaatlikult. Lõpuks jõudsime oma sihtmärgini, rendifirma nimi oli Club Cala rental. Kuna lähenesime seekord mere poolt, siis väga hullu mäkketõusu võtma ei pidanud, kuid mingit korralikku teed ka sinna ei viinud, nii pidime läbi murdma nii mõnestki tagahoovist ning kõige lõpuks peaaegu mööda püstloodis järsakut üles ronima, et jõuda õigesse kohta. Kui võtsin neljakäpukil viimast tõusu, siis kirusin omaette, et kas tõesti ei ole ühel 60 aastasel mutil midagi targemat teha, kuid kui lõpuks siiski oma golfikäru kätte saime, olime üliõnnelikud ja vurasime ilma ekstsessideta uhkelt kodu poole tagasi:<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-SBNOVliTe-k/XH7Ac05x7II/AAAAAAAAHrA/0aKC6eC1Gis-Rg8qcHs8_bLQ7CfHGpaNACLcBGAs/s1600/golfkart.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="768" data-original-width="1024" height="240" src="https://3.bp.blogspot.com/-SBNOVliTe-k/XH7Ac05x7II/AAAAAAAAHrA/0aKC6eC1Gis-Rg8qcHs8_bLQ7CfHGpaNACLcBGAs/s320/golfkart.jpg" width="320" /></a></div>
Selline armsake ta välja näeb ja seda juhtida pole mingi kunst. Sellel pole ei suunatulesid ega tahavaatepeeglit, on ainult gaasi ja piduripedaal ning rool. Ja roolilukk. Õhtul kimame sellega sinna piirkonda, kus käib õige ööelu - rannabaarid ja restoraanid. Rendifirmas ajasime juttu ühe prouaga, kes ka oma auto kättesaamist ootas ja tema andiski meile häid soovitusi, milliseid kohti väisata. Ta sai aru, et me pole päris kohalikud ja kui ütlesime, et oleme Eestist, siis nii uskumatu, kui see ka pole, ta teadis, kus Eesti asub ja ta oli seal paar aastat tagasi isegi käinud ning ta väga kiitis, kui ilus maa ja kui ilusad inimesed seal elavad. Seda oli kena kuulata. <br />
<br /></div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-89304064605155136902019-03-03T19:03:00.000+02:002019-03-03T19:09:53.623+02:00Minu Puerto Rico<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Pärast vapustavat dopinguskandaali oli tõesti viimane aeg Eestist põgeneda, enam ei ole olla eestlane uhke ega hää. Lausa häbi on. Üldse on viimasel ajal liiga palju valetamist ja vassimist pinnale kerkinud, ja kõige hullem, et sellega käib kaasas hirmus eneseõigustamine, keerutamine ja pea liiva alla peitmine. Kuidagi uskumatu tundub noore suusaentusiasti Kareli aus ülestunnistus ja vabandamine, tänu millele on ta tõusnud lausa rahvuskangelaseks. Pole ime, kui juba järgmistel valimistel näeme teda pürgimas poliitikute ridadesse, sest sellise ausa inimese nägu sobiks iga erakonna välireklaami plakatile nagu rusikas silmaauku. Kui jutt juba valimistele läks, siis loodan väga, et minu hääl aitab tuua värsket tuult läppunud õhuga riigikogu saali. Seekord saan valimistulemusi jälgida teisel pool maakera ja ei pea seda mitte tegema pühapäeva hilisõhtul vaid tänu korralikule ajavahele näen seda kõike hoopis keset pühapäevast päeva. Ja ei pea järgmine päev tööle minema, vaid võin vabalt võtta - pikutada rannas ja nautida rummi, sest just rummi sünnimaal oleme otsustanud seekord oma traditsioonilise ema-tütre puhkuse veeta. Kuna kaks eelmist puhkust veetsime Tais, siis nüüd oli mõttes lennata üle teise ookeani lääne poole. Sihtkoha ja lendude otsimise jätsin tütre hooleks, kes sai oma ülesandega väga hästi hakkama ja ühel päeval oligi selge, et meie marsruut saab olema Tallinn-Amsterdam-New York-San Juan. Ja kõik lennud ainult äriklassis, sest minu vanuses peab reisimisest ainult mõnu tundma. Ja see mõnu oli kõige suurem just lennul New Yorki. 7,5 tundi puhast mõnu - võid ise valida, kas sööd, jood, vaatad telekat või lihtsalt magad. Kõik sai läbi proovitud, mille kohta on olemas ka asitõndid juuresolevate piltide näol.<br />
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-UbtyIiIzsVM/XHwFoz5KG_I/AAAAAAAAHpw/bsf0Bo8g1JEA0jW2psuCFE3Vb_4nJ3dvgCLcBGAs/s1600/%25C3%25A4ri2.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="720" height="320" src="https://4.bp.blogspot.com/-UbtyIiIzsVM/XHwFoz5KG_I/AAAAAAAAHpw/bsf0Bo8g1JEA0jW2psuCFE3Vb_4nJ3dvgCLcBGAs/s320/%25C3%25A4ri2.jpg" width="240" /></a><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-3YsR0DZAOg8/XHwFsWEHIxI/AAAAAAAAHp0/k74B63zVzc4SzLT9O9PJdqpgaSG38FTsACLcBGAs/s1600/%25C3%25A4ri1.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="720" height="320" src="https://3.bp.blogspot.com/-3YsR0DZAOg8/XHwFsWEHIxI/AAAAAAAAHp0/k74B63zVzc4SzLT9O9PJdqpgaSG38FTsACLcBGAs/s320/%25C3%25A4ri1.jpg" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-GaOGqDYQYPc/XHwGL8bORRI/AAAAAAAAHqA/wYSGlP6Y6XQ-EZXwSM2vnoN9Ba3PoIW4gCLcBGAs/s1600/%25C3%25A4ri5.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="720" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-GaOGqDYQYPc/XHwGL8bORRI/AAAAAAAAHqA/wYSGlP6Y6XQ-EZXwSM2vnoN9Ba3PoIW4gCLcBGAs/s320/%25C3%25A4ri5.jpg" width="240" /></a></div>
Kõige rohkem ärevust tekitas meile oma pagasi otsimine JFK lennujaamas pärast seda, kui olime seisnud ilmatu pikas maale sisenemise järjekorras, kus tõsine immigratsiooniametnik küsitles meid väga põhjalikult meie päritoluriigi ja reisi eesmärgi kohta. Kuna Innu suutis silmagi pilgutamata kõikidele küsimustele põhjalikult vastata, siis saime lõpuks templid passi ja läksime oma pagasit otsima, sest kord näeb ette, et kui sisened USA-sse ja pead veel edasi lendama, siis ikkagi tuleb sul oma pagas välja võtta ja uuesti kellelegi ettenäidata. See pagasi otsimine ajas meid hullult närvi, sest seda karusselli, kuhu meie kohvrid pidid maanduma, ei olnud kusagil. Jooksime nagu peata kanad sinna-tänna, aeg jooksis koos meiega ja järgmise lennu aeg lähenes katastroofiliselt. Lõpuks pöördus Innu kaotatud pagasi osakonda ning sealt saime selgust, et meie kohvrid tiirlevad karussellil nr 2, mis oli peidetud suure valgee kileseina taha - selles osas toimusid mingid renoveerimistööd ja mitte ükski viit ei näidanud, et selle seina taga võiks midagi olla. Kuid lõpp hea, kõik hea, saime oma kohvrid kätte ja kiirustasime järgmisele lennule. Jõudsime isegi lounges pool tunnikest lõõgastuda ja õlut juua - kogu närveldamise peale oli tekkinud kustutamatu janu. San Juanis ootas meid lennujaamas personaalne sohver hiigelsuure ameerika mikrobussiga ning öösel enne kella 1 jõudsime oma villasse Humacao linnakeses. Olime rampväsinud, aga õnnelikud. Lootsin, et uinun silmapilkselt. Aga see lootus oli täiesti õigustamata, sest just siis hakkas kuskil naaber villa rõdul teismeliste tütarlaste sünnipäevapidu, mis kestis vähemalt kella 4-ni öösel. Ja kui on tüdrukute pidu, siis enamjaolt koosneb see heledahäälsetest kiljatustest ja rõkkavatest naerupahvakutest, millel pole otsa ega äärt. Ma olin ikka väga vihane. Kuid viimane kord, kui kella vaatasin, näitas see 4 ja järgmine kord oli see juba hommikul kell 8, olin ikkagi suutnud magama jääda.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-eBAJBWbLEAQ/XHwHfEP-BOI/AAAAAAAAHqM/0-6ghfLJgjgd89zkAJgIpsozozYmxTs-QCLcBGAs/s1600/%25C3%25A4ri3.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="360" data-original-width="480" height="240" src="https://3.bp.blogspot.com/-eBAJBWbLEAQ/XHwHfEP-BOI/AAAAAAAAHqM/0-6ghfLJgjgd89zkAJgIpsozozYmxTs-QCLcBGAs/s320/%25C3%25A4ri3.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-e9KKtHW_JTY/XHwHkdgVFVI/AAAAAAAAHqQ/Cav9cTxPFgsr2N2YQwQUUp3KjSZRWlr9gCLcBGAs/s1600/%25C3%25A4ri4.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="360" data-original-width="480" height="240" src="https://3.bp.blogspot.com/-e9KKtHW_JTY/XHwHkdgVFVI/AAAAAAAAHqQ/Cav9cTxPFgsr2N2YQwQUUp3KjSZRWlr9gCLcBGAs/s320/%25C3%25A4ri4.jpg" width="320" /></a></div>
Esimene käik pärast ärkamist oli basseini äärde, reeglid ei luba küll enne kella 11 ujuma minna, kuid kuna ühtegi inimest läheduses ei olnud, siis eirasime julmalt seda nõuet ja hiilisime vaikselt siiski ujuma. Küll oli mõnus, päike paitas soojalt ja vesi oli mõnusalt jahe. Olime ainsad kuni kella 11-neni, siis saabusid mõned inimesed ja saime ka kohe aru, miks selline karm reegel on kehtestatud - hispaanlaste temperamendi juurde kuulub valjuhäälne jutt ja ilmselt sellepärast ei tohigi liiga vara tulla, et mitte häirida magavaid puhkajaid. Meie loomulikult olime väga vaikselt ja kedagi ei seganud. Üldse tundub, et siin ongi kombeks magada vähemalt kella 11-neni, sest enne seda kellaaega ühtegi inimest liikvel ei olnud, arvasime, et oleme ainsad elanikud. Koht, kus me elame, on suuremat sorti villade rajoon Palmas del Mar, ilus hoolitsetud ümbrus, palju järvekesi ja liikuda saab siin elektriautodega nagu golfirajal. Plaan on seekord mitte ainult lebotada, vaid ka ringi rallida, juhul, kui mul jätkub julgust siinsesse liiklusesse sukelduda. Nii hirmus see ei tundu siin olema, kui Tais ja õnneks on rool ka autos õigel pool.<br />
Praegu peame siestat, pärastpoole läheme kuskile sööma ja siis läheb põnevaks - hakkan jälgima valimistulemusi ja loodan siiralt, et minu kandidaat teeb korraliku tulemuse. Ja kõige rohkem loodan, et Eesti rahvas ei ärka homme üles sellise tundega, nagu britid, kes hääletasi ennast Euroopa Liidust välja ja olid tulemuste tedasaamisejärgsel hommikul nagu puuga pähe saanud, et miks me seda tegime? Edasi 200-ga!</div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3100205053830570985.post-42110117164851563792018-10-19T23:57:00.001+03:002018-10-19T23:57:57.294+03:00Minu Kiiev, vol 2.<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Kiiev on uskumatult äge linn ja siin oleks paljutki avastada, kui ainult oleks aega rohkem. Meie põhiline aur on kulunud Ruudiku (see on Ruudi ukrainakeelne nimi) hoidmisele ja kohalike vaatamisväärsustega tutvumine on jäänud tahaplaanile. Kuid isegi need mõned tuurid, mis ma olen siin Kreschatiku ümbruses teinud, kinnitavad minu uskumust selle kohta, et see on euroopalik, erakordsete ostu- ja vabaajaveetmise võimalustega linn. Silma torkab, et kiievlased armastavad hullupööra kohvi juua, tänaval on iga 50 meetri peal Coffe Corner või Coffe Point putkad, kus poole kuni 1 euro eest saab osta topsitäie igasuguse maitsega kohvi. Ja enamus inimesi tulebki sulle vastu, kohvitops näpus. Proovisin ka ja oli väga mõnus. <br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://4.bp.blogspot.com/-uDokuRY8QwY/W8pAa8lSznI/AAAAAAAAG9A/Cw6C35iaQ44z5DU2KOkmIO58Iuk7RXW8QCLcBGAs/s1600/viisnurk.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="320" src="https://4.bp.blogspot.com/-uDokuRY8QwY/W8pAa8lSznI/AAAAAAAAG9A/Cw6C35iaQ44z5DU2KOkmIO58Iuk7RXW8QCLcBGAs/s320/viisnurk.jpg" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Viisnurk on selle torni otsas</td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td></tr>
</tbody></table>
Terve Krestchatiku tänava (Kiievi peatänav, pikkus 1,2 km) hävitas II Maailmasõjas taganev Punaarmee, pärast sõda ehitati see üles uusklassikalises stalinistlikus stiilis. Ka siin leidub oma viisnurgaga maja, nagu meilgi Tallinnas Tartu mnt ääres. Hävinud hoonete seas olid Kiievi linnaduuma, Kiievi börs, hotell
Natsional ja Ginxburgi Maja. Iseseisvusest saati on tänavat ulatuslikult
renoveeritud. Tänapäeval on Hreštšatõk (nii kirjutavad seda ukrainlased omas keeles) nii tähtis administratiiv- ja
ärikeskus kui ka turistide seas populaarne vaatamisväärsus.
<br />
<br />
2010. aastal kuulus Hreštšatõk Euroopa 20 kõige kulukama ostutänava hulka, mis mõnes mõttes vastab tõele, kui sa ei tea, kuhu tegelikult ostlema minna. Allpool minu kogemused. Õppige ikka teiste vigadest!<br />Ühel päeval lippasin CUM-i (tsentralnõi univermag ehk keskkaubamaja). Kuigi Liis hoiatas, et see on üks kallis kaubamaja, tahtsin ikkagi ise selles veenduda. No tõepoolest, kui ma peaustest sisse marssisin, oli mul kohe selge, et see koht ei ole minu jaoks. Tegin puhtalt viisakusest 2. korrusele ringi peale ja tundsin endal pidevalt kogu teenindava personali luuravaid ja kahtlustavaid pilke. Oli ilmselge, et ma ei kvalifitseeru Araabia sheigiks, mõne kuningriigi printsessiks või nafta puurtorni omanikuks. Aga just sellist publikut võib CUM-is kohata. Lahkusin sealt päris kiiresti ja kui jälle värske õhu kätte sain, siis tundsin ennast palju paremini. Meie enda elamise kõrval on üks uhke kasuka ja muude ilusate hilpude pood. Kuna marsime sellest iga päev mitmeid kordi mööda, siis on kummastav vaadata, kuidas poes ainsad viibivad inimesed on turvamees, kellega me juba peaaegu teretame läbi ukseklaasi, ja müüjapreili. Mitte ühtegi ostjat nädala jooksul ma seal näinud ei ole. Kui igav võib neil seal päev otsa istuda või seista ja mitte midagi teha.<br />
Hoopis parem lugu on nende poodidega, mis ei ole välismaiste brändide esindused, vaid kus müüakse Ukraina oma disainerite moeloomingut. Uskumatult suur valik rõivaid soodsa hinna eest! Ja pealekauba veel ilusad ka, palju on värve ja nagu ma juba ka varem olen öelnud - tänavapildis on see kõik kajastunud ilusaid riideid kandvate inimeste näol. Ja kui CUM-ist minna edasi umbes 75 meetrit, siis satud sellesse poodi, mille pealkiri on Outlet 70% ja sealt võid osta kõikide tuntud moebrändide kaupa palju soodsama hinnaga kui ükskõik kust mujalt maailmas. <br />
Eile liitus meiega ka teine asendusema ehk Ruudi vanaema Liisi ema näol. Küll see oli alles südamlik kohtumine! Ruudi põimis oma käed ümber vanaema kaela ja tema silmist võis välja lugeda ainult suurt õnnetunnet kohtumise üle oma armsa mamma Maiuga. Mina ei olnud enam mitte keegi. Kuigi jah, vahetevahel olen ma siiski asendamatu. Näiteks täna päeval, kui ühel hetkel tabas Ruudit ilmselt äratundmine, et ta pole juba 5 päeva näinud oma emmet ja issit. Siis oli vaja seda välja näidata enneolematu jonnituuri näol, kuid see ei kestnud kauem kui 60 sekundit ja me olime jälle sõbrad for ever. <br />
Õnneks annab lapsehoidja Polina meile õhtuti vaba aega ja siis saame väljas söömas käia. Toidu üle oleks patt nuriseda, kuid kohaliku veiniga ma väga suur sõber ei ole, liiga kuiv minu jaoks. Samas kohalik vein on siiski 2 korda odavam kui import. Pokaali (150 ml) saab kätte 2 euroga. Täna õhtul väisasime Spotykachi restorani, mis on Tripadvisori poolt hinnatud paremusjärjestuses number 2 restoraniks Kiievis. Ei tulnud pettuda - meid teenindas suurepärane kelner, kes täitis kõiki kõrgema klassi teenindusnorme, ja ka toit oli supermaitsev. Kuna polnud juba nädal aega söönud sialiha, siis tellisin grillitud karbonaadi ja ei pidanud pettuma.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://2.bp.blogspot.com/-6a4H8Cb0Q0g/W8pAaAiCeOI/AAAAAAAAG9E/atuu5o-nlXMppAw5THC6R1nl45abOHCcQCEwYBhgL/s1600/praad.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="180" src="https://2.bp.blogspot.com/-6a4H8Cb0Q0g/W8pAaAiCeOI/AAAAAAAAG9E/atuu5o-nlXMppAw5THC6R1nl45abOHCcQCEwYBhgL/s320/praad.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Taldrikud on out, serveeri toitu lõikelaual, see on in!</td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td></tr>
</tbody></table>
Ühesõnaga - meie lühike kohtumistuur oma lapselapsega on kohe lõppemas, kuid ma usun, et see pole mitte viimane kord ja üsna pea sean ma oma lennuki Kiievi poole teele! Sest on, mida siia avastama tulla!</div>
Signehttp://www.blogger.com/profile/09288689003627526722noreply@blogger.com0