esmaspäev, 15. oktoober 2018

Minu Kiiev

Ükskõik millise reisi õnnestumise esimene eeldus on suurepärane ilm sihtkohas. Alles siis tulevad mängu head reisikaaslased, kohaliku köögi hõrgutised ja suurlinna imposansed skulptuurid ja ausambad. Nagu te aru saate, on vähemalt esialgu reis õnnestunud - ilm on Kiievis suurepärane, taevas ei ole ühtegi pilveräbalat, päikese käes on suisa palav ja  ja sellist ilma lubatakse kuni meie reisi lõpuni. Tegelik eesmärk, miks nii pikk reis ette sai võetud, peitub hoopis Ruudis, kelle asendusvanemateks meil järgmise 5 päeva jooksul on au olla. Kas selle austava ülesandega ka hakkama saame, see selgub üsna pea. Igatahes mingit võõrastamist Ruudi poolt pole siiamaani olnud ja läbisaamine on meil super.
Apartement, kus me elame oma Kiievi perioodil, asub otse linna südames, kiviviske kaugusel Krestshatikust. Kahe esimese päeva jooksul oleme jõudnud juba tutvuda paari kilomeetri raadiuses asuvate Kiievi vaatamisväärsustega ja peab ütlema, et tegu on suure ja ilusa linnaga, rahvast on siin palju, melu käib Krestshatikul nädalavahetusel täiega.Kaks päeva järjest peetakse ka riigipüha - Ukraina kaitsjsate päeva, mis on pühendatud neile inimestele, kes 2013-14 aasta sündmuste käigus Maidanil hukkusid. Kogu kesklinn on täis sõjaväge, politseinikke ja rahvuskaartlasi, kes ilmselt kas tähistavad üheskoos rivis seistes rahvuspüha või on siia koondatud lihtsalt igaks juhuks rahutuste ärahoidmiseks.
Iseseisvuse ausammas
Ausambad on siin suured, meie Tallinnas asuv ja tihtipeale tellingutest ümbritsetud vabaduserist on tibatilluke võrreldes Maidani  asuva uhke Iseseisvussambaga. Inimesed hoiavad siin hukkunute mälestust hoolega, nende pildid on ühe müüri peal pikas rivis ja kaunistatud lillede ja küünaldega. Maidanilt edasi liikudes satume järgmise suurejoonelise monumendi juurde - Rahvaste Sõpruse Kaar.
Rahvaste Sõpruse Kaar
Rajatud on see NSVLiidu 60 aastapäevaks (1982) Kiievit läbiva Dnepri jõe paremkaldale. Kahjuks polnud  sõpruse tugevdamise eesmärgil rajatud monumendist  kõige vähematki tolku, sest pinev vastasseis idas asuva naaberriigiga ei näita leevenemise märke. Sellest annavad märku ka suveniirimüüjate kaubaväljapanekud, kus muuhulgas troonivad Venemaa presidendi näopildiga kaunistet vetsupaberirullid. Dnepri paremkaldalt avaneb aga hunnitu vaade Kiievi muudele linnaosadele, mis kaugelt vaadates meenutavad meie Lasna-, Musta- ja Õismäge, aga on palju kordi suuremad. Elab ju Kiievis peaaegu 3 miljonit inimest ja kuhugi peavad nad ära mahtuma.
Ühesõnaga - Kiiev on suursugune, kuid samas üliodav metropol. Hinnad toidupoodides rabavad jalust, aga me oleme käinud siiamaani alles ühes poes. Papa soetas ühe euro eest 1,3 liitrise õllepudeli, mis teeb siin õlle hinnaks 0,77 senti. Ja pean tunnistama, et tegu oli väga hea õllega. Sisuliselt on hinnad siin siis õlle järgi otsustades 3 korda odavamad kui Eestis. Ka väljas söömas käia on suhteliselt odav, esimesel õhtul käisime neljakesi ühes populaarses ja peenes restos, kus me ei koonerdanud ei söögi ega joogiga ja lõpuks tuli meil arve kokku koos jootrahga 2200 grivnat, ehk 18 eurot per nägu. Seda on ikka vähe pika õhtu eest peenes restoranis.
Kuna me veel eriti palju siin ringi traavinud ei ole, siis pole ka eriti millestki muljetada, kuid üks asi on küll silma jäänud - teenindajad lihtsas poes või sööklas ei ole just kõige sõbralikuma olekuga. Eriti eemlepeletavate nägudega on aga turvamehed firmabutiikide ukse peal. Sünges mustas ülikonnas, pöetud siilisoenguga ja kurja silmavaatega turvamees annab enda olekuga igati märku, et sa ei ole oodatud tuulutama oma tuhandeid selles poes. Seega - Gucci, Prada, Louis Vuitton ja teised moemaailma tegijad - pühkige suu puhtaks minu rahast. Aga tundub, et Kiievi elanikele selline jõuline ättituud meeldib, sest rahvas käib siin väga kenasti riides, palju kenamalt, kui Tallinnas.
Poole tunni pärast siirduvad Ruudi vanemad pikale lennule teisele poole maakera, seega meie seiklus alles siis algab! Püsige online!
P.S. Pildid on internetist maha viksitud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar