Minu Puerto Rico vol 3

Ongi esimene nädal möödas, aga pole hullu, teine on veel ees. Kuna täna on selline sombune ilm, otsustasime teha retke džunglisse. Õnneks ei ole kaugele vaja minna, elame sellest umbes 1 miili kaugusel ja golfikäruga võttis aega kõigest 10 minutit, et kohale jõuda. Kõik on siin täpselt nii, nagu meie Riigi Metsamajandamise Keskuse matkaradadel. Metsa viib korralik rippsild või ripptee - see on vajalik selleks, et mitte vette kukkuda, sest kogu ala on vee sees.

Aukohal on sellised puud nagu Pterocarpused, mida kohalikud kutsuvad Kanajalgadeks, sest nende puude tüved meenutavad maapinna juures kanajalgu.

Loomulikult on see džungel täis ka kõiki muid ägedaid taimi, puid ja loomi ning linde. Kui oled kannatlik, siis kuuled konnade krooksumist, või sahistab iguaan su jalge eest mööda. Linnud teevad kõige eriskummalisemaid hääli ja õhk on tiine troopilisest niiskusest ja kuumusest. Õnneks ei ole siin aga ühtegi sääske pinisemas. See oli minu esimene matk džunglis.
Paar korda oleme käinud mere ääres, õigem on vist öelda, et ookeani ääres. Lained on suured ja kaugele väga ei julge minna, sest hoiatussildid on väljas selle kohta, kuidas käituda, kui hoovus sind peaks kaldast eemale tirima. Parem sulistame kalda ääres. Vesi on mõnusalt soe ja päike isegi liiga soe. Siinsamas kalda ääres seisavad mõned hüljatud villade kompleksid - paari aasta tagune orkaan Maria on oma jälje neisse jätnud ja omanikud ei ole suutnud neid ilmselt taastada. Orkaani jõust annavad aimu juurtega väljakistud palmid, osadest palmidest on aga alles jäänud taeva poole kõrguv tüvi ilma ülemise otsata - seal kus peaksid lehed ja kookospähklid asuma, on õnnetu nüri tipp ainult.

Oleme ka mõned korrad käinud õhtust söömas kohalikes lokaalides. Pean tunnistama, et Puerto Rico rahvusköök ei ole just see, millest vaimustuda. Näiteks mofongo - see on  roog, mille põhikomponendiks on praetud banaanid, mis korjatakse roheliselt ja praetakse, seejärel segatakse soola, küüslaugu ja õliga kokku ja mis lõpuks meenutab välimuselt hernetampi. Maitse on igatahes imelik. Seda mofongot serveeriti mulle selllise kala nagu Mahi-Mahi juurde. Tegemist on suuremat kasvu ookenikalaga, kes elab 37-85 meetri sügavuses ja välja näeb ta selline:

Mahi-Mahi. Pilt on internetist https://www.oceanbluefishing.com/facts-about-mahi-mahi/ , sealt saab kala kohta rohkem lugeda.

Grillitud Mahi-Mahi filee meenutas maitselt veidike suitsuheeringat, oli üsnagi kuiv ja päris soolane. Roog nägi välja selline:

Kui kelner küsis, kuidas kala maitseb, ütlesin ausalt, et see on minu jaoks liiga soolane. Kohe vahetati minu toit grillitud krevettide vastu ja seda ilma lisatasuta. Üldse on siin teenindus lihtsalt super. Kõik on ülimalt sõbralikud ja igas söögikohas on teenindajaid palju, tööjõupuuduse üle siin ilmselt ei kurdeta. Igatahes kui istud lauda, siis kohe tuleb ettekandja ja ka jooki ning toitu ei pea mitte kauem ootama, kui nende valmistamiseks kuluv aeg. Ja kõik lausa jooksevad, ei ole mingit loivamist ega tüdinud pilku, vastupidi, kõigil on kõrvaklapp kõrvas ja mikker kaelas ning tellimused esitatakse kööki nö telefoni teel ja ka info valmissaanud toidust kantakse ettekandjale otse kõrva sisse. Seepärast pole ka ime, et lauda toodud toidud on jube kuumad, sest nad on otse pannilt tulnud. Meie lemmikkohaks on kujunenud jahisadamas asuv restoran La Pescadería, mis tõlkes tähendab kalapoodi.

See tundub üldse olema siinkandi populaarseim koht, sest rahvast tuleb siia kokku pärast seda, kui on pimedaks läinud, lausa hordidena. Toidud on siin taskukohased ja söödavad. Eile otsustasime süüa hamburgerit, sest kui oled juba tulnud Ameerikasse, siis on imelik mitte süüa kohalikku rahvustoitu. Minu viimane kokkupuude hanmburgeriga jääb ilmselt eelmisesse sajandisse, sest mitte kuidagi ei meenu, millal ma seda viimati sõin, kuid seda tean kindlalt, et 90-ndate keskel pistsin nahka mitu hamburgerit. Tunnistan ausalt, et Eesti hamburger oli kordades parema maitsega :) Kohalik hamburger oli selline:

Järgmisel nädalal võtame ette tuuri pealinna. Ja mitte niisama tuuri, vaid ikka rummi tuuri! San Juanis on võimalik minna sellisele ekskursioonile, kus sind viiakse kurssi rummi hingeeluga. Loodetavasti saan seda põhjalikult tundma õppima!