teisipäev, 3. märts 2020

อ่าวนางของฉันตอนที่ 3

สวัสดีเอสโตเนีย!

Viimased teated koroonaviirusest Tais - haigestunuid 43, surnuid 1 (muide, noor mees, 35 aastane, müügimees, kes puutus oma töös kokku hiinlastega). Riikide pingereas alles 14. koht. Kohalike hulgas mingit paanikat märgata ei ole, küllap on nende siseminister jaganud adekvaatseid soovitusi, mida ette võtta, kui kuri viirus kimbutama tuleb. Kuid kohalikku meediat jälgides siiski on see teemaks number 1 ja inimesi kohustatakse haigussümptomite ilmnemisel endast teada andma kolme tunni jooksul rahvatervise ametnikule. Laupäeval kuninglikus väljaandes avaldatud rahvatervise ministri Anutin Charnvirakuli poolt allkirjastatud teadaande põhjal anti ametivõimudele ka rohkem võimu viiruse leviku tõkestamiseks. Ilmselgelt viitab selline käik asjaolule, et nakatunuid on siin riigis palju rohkem, kui ametlikult kirjas on. Enamus juhtumeid on fikseeritud Bangkokis, kuid ka Phuketis ja mujal, kus liigub palju turiste. Meil veel ühtegi haigussümptomit avaldunud ei ole ja seega pole põhjust ennast ka kellelegi üles anda. Katsume ka vältida lähemaid kontakte võõraste inimestega, aga päris karantiini me ka ennast sulgenud ei ole.
Eile võtsime ette nö saarte tuuri, tellisime endale privaatse pika sabaga laeva (long tail boat) ja lasime ennast sõidutada kõige pealt saarele nimega Hong. Google ütles, et tegemist on maapealse paradiisiga - valge liiv, sinine meri ja värvilised kalakesed. Selle asjaolu aga jättis Google mainimata, et see paradiis on üleküllastatud turistidest, keda siia veetakse massiliselt nii suurte kiirpaatidega kui ka muude veesõidukitega. Seega meie unistus lesida rannaliival ja nautida privaatsust läks täiega lörri. Aga mis ei tapa, teeb tugevaks. Tõmbasime maskid pähe ja sukeldusime veealusesse maailma, kus kohtusime paljude värviliste, triibuliste ja läbipaistvate kalakestega, kes olid harjunud, et neid jõllitavad imelike maskide ja torudega tüübid. Kalad üle loetud, purjetasime edasi imetlema selle saare salajast laguuni. Kohale jõudes selgus, et laguun on ammu avastatud ja üleujutatud rohkete paatidega. Mulle seostub sõna "laguun" alati  toreda filmiga "Helesinine laguun", meie laguunis aga oli vesi hoopis heleroheline! Muidugi oli tegemist väga ilusa kohaga, kuid kogu vaate rikkusid ära need tüütud turistid. Et neid ka nii palju peab siin olema....
Looduse käteöö
Saari on selles meres palju, meie piirdusime kahe saarega - Hongaga ja Lao Ladinguga, usun, et need kõik on siin üsna sarnased. Saaremaa ja Hiiumaa on ju ka enam vähem ühesugused. Siin ainult on need saared nagu veest väljaulatuvad suured kaljud, tasast maad pole üldse. Tundub ka, et need on kõik asustamata saared, mida kasutatakse puhtalt turistide kohalemeelitamiseks. Ja turism - see on puhas raha.
Kõik saarekesed on väljanägemiselt ühesugused


Pika sabaga paadid turistide sõidutamiseks

Heleroheline laguun

Saartest siin puudust ei tunta

Kiirpaadiga saad kiiremini saari avastama minna

Paadiga merel
Ühel õhtul läksime jälle citysse, oli vaja külastada mingit söögikohta ja osta paadireisiks üks seljakott, ei saa ju kaks kätt taskus minna ekskursioonile, samas kohvriga oleks ka nagu natuke veider olnud rannalina ja päevituskreemi kaasa vedada. Õnneks siin kauba puuduse üle kurta ei saa, nii leidsimegi üsna kiiresti kohaliku kaupmehe, kelle valikusse kuulusid ka armsad elevandikujutistega seljakotid. Pean ütlema, et keeleoskusest on ikka väga palju abi. Selgus, et meie kaupmees valdas vabalt soome keelt. Tema esialgu väljapakutud 650 bahti koti eest langes tänu meie vastastikulele teineteisemõistmisele 350-le bahtile. Ta ei väsinud kordamast, et "Halpaa hintaa, Anttila hintaa!" Kui olime tehingu lõpule viinud, küsis ta mu käest usalduslikult, et mida see Anttila  õigupoolest tähendab. Ütlesin, et see on samasugune tore pood Soomes, nagu tema oma siin Ao Nangis. Selle üle oli tal silmnähtavalt hea meel, ma igaks juhuks ei öelnud, et Anttila läks lõpuks pankrotti. 
Ilm on siin väga ilus, mõned pilved on nagu kirsid tordil - tulevad päikese ette just mõni sekund enne seda, kui plaanin kuumusest rabandust saada. Eks ma muidugi enamuse ajast olen varju all, isegi oma väikeses basseinis on mul oma vari olemas - suur täispuhutud luik, kelle ma alati kummuli keeran, kui vette lähen ja tema tiibade all rahulikult päikese eest peidus saan olla. 
Meie bassein, mis on sama suur kui normide järgi
arsti vastuvõtukabinet

Meie elutuba
                                                                  Selliselt vaikselt tiksudes meie päevad ja ööd siin mööduvad. Ei taha üldse mõelda, et peame siit kunagi tagasi Eestisse lendama. Äkki nad ikka panevad Eesti piiri kinni?
Minu magamistuba, otseühendusega
basseini. Iga hommikut alustan
100 meetri ujumisega

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar