teisipäev, 21. aprill 2020

Minu Covid-19, vol 3

Igasugustest koroonateemalistest uudistest on selline siiber, et süda läheb pahaks. Juba mitu päeva ei ole ma klikkinud worldometers.info lehele, mida muidu regulaarselt igal hommikul tšekkisin, et olla viiruse leviku arengutega kursis. Aga see  tõusva kõverjoone vaatamine väsitab ja masendab. On viimane aeg selliste uudiste tarbimine lõpetada ja pigem muheleda kõikide nende pilapiltide peale, mis on viimasel ajal sotsiaalmeedias levinud. Maailm ei ole kadunud, kui inimesed suudavad enda üle naerda. Allpool ainult mõned vahvad pildid. Aga neid on ikka väga palju ja teiseks vaimustun iga kord, kui keegi postitab mõne nutika nipi, kuidas tänases maailmas oma eluga nii hakkama saada, et ei oleks põhjust viriseda vaid hoopiski nautida seda aega, kui saad kodus olla koos oma perega. Ma juba kujutan ette, kuidas varsti toodetakse Hollywoodis uus kassahitt sellest, kuidas inimkond suutis seljatada Covid-19 pandeemia, peaosades Meryl Streep ja Tom Hanks, kes on minu lemmiknäitlejad. Ja küllap seal filmis selgub ka tõde, et tegelikult ei olnudki viiruse levikus süüdi süütud nahkhiired, vaid hoopis pahatahtlikud pahalased, kuid pole mõtet kogu filmi sisu ette ära rääkida. Minge ise kinno (uskumatu - kas tõesti inimesed veel kunagi istuvad kinos või teatris külg külje kõrval nagu kilud karbis?) ja vaadake, kuidas need asjad tegelikult olid. Üks mis kindel - maailm ei ole enam kunagi selline, nagu see oli veel 2 kuud tagasi. Kuid kindlasti ei muutu elu ka hullemaks, vaid vastupidi - me astume suure sammu edasi uude, paremasse tulevikku. Mina küll usun nii, et praegune aeg käivitab inimestes suure  innovatsiooni puhangu ja lühikese ajaga leiutatakse täiesti enneolematuid vidinaid ja e-lahendusi selleks, et mitte kunagi enam naaseda tüütule kontoritööle. Hulk ministeeriume ja riigiasutusi kolib internetti ja kaovad ametnikud, kes tegelevad kodanike avaldustega. Juba täna on leitud uued lahendused meelelahutustööstuses, kus publik naudib kontserte ja etendusi kodunt lahkumata, artistid õpivad esinema virtuaalselt, ilma elava publikuta ja varsti on see täitsa normaalne nähtus, mitte eriolukorrast tingitud ajutine olukord. Kaubandus kolib nagunii internetti, suured kaubanduskeskused muutuvad heal juhul kasvuhooneteks  ja tekivad eksklusiivsed kallid poed, kuhu võib päriselt kohale minna ja näpuga kaupa katsuda ja ninaga nuusutada. Väga võimalik, et tänavatele tulevad piimaautod ja piimamees poetab su korteri ukse taha piimapudelid ja igale tänavanurgale tekivad väikesed pagaritöökojad, kust sa saad hommikul osta kohvi kõrvale värske lõhnava saiakese. Pole ju enam kiiret tööle tõtata, kui võid oma kodukontoris päeva alustada endale sobival ajal. Olla ise enda peremees (või perenaine). Ka kooliharidus kolib e-õppele ja koolis käivad lapsed 2-3 korda nädalas, lihtsalt selle pärast,  et mitte oma kodusolemisega vanemtele närvidele käia. Ja arstiabi saab ju ka e-teenusena tarbida - vastuvõtt toimub skaibi teel - arst näeb sind, saad kõik oma mured ära kurta, arst määrab sulle vajalikud uuringud, teed need nö diagnostikakliinikus  ära ja arst panebki sulle virtuaalselt  diagnoosi ning kirjutab välja  ravimid, mida saad kodunt lahkumata e-apteegist osta. Pole vaja tulla arsti juurde, istuda kabineti ukse taga ja teiste haigetega viiruseid vahetada. Ei noh, selline elu tundub ju täitsa kena, kas pole?
Selllise vajaliku oskuse omandamiseks ma kardan
ei piisa karantiinis oldud ajast. Peaks ikka vähemat 6
nädalat õppima. 

Huvitav, kui kallis veel puhas korduvkasutatud mask oleks olnud? 

Ka pühadejänkud peavad valitsuse soovitusest
"Kanna maski" ilusti kinni.


See oli aktuaalne siis, kui viiruse levik oli
alles oma algusjärgus

Noh, tõehetk eksole?

Sellised vanaemad elavad igasugused viirushaigused üle.
Tänu rohkele veini tarbimisele muidugi.







IKEA mööbel igaks elujuhtumiks

kolmapäev, 8. aprill 2020

Minu Covid-19 vol 2

Vähem kui nädalaga on registreeritud nakatunute arv juba üle poole miljoni võrra suurem ja surnute arv kahekordistunud. Väga hirmutav. Õnneks tundub, et Eestis on olukord veel kontrolli all ja nakatumine toimub  lauge graafiku järgi , mis omakorda viitab sellele, et eriolukord kestab kauem, kuid tagajärjed on leebemad. Leebemad inimeste tervise osas, kuid palju kahjulikumad majandusele. Riik lubab küll oma abikäe anda, aga kui kaovad ettevõtjad, siis kaob ka maksutulu ja kaovad ka toetused. Ei saa aru küll sellest otsusest, et haiguslehe hüvitis on  eriolukorras juba esimesest päevast alates 100%. See paneb eesliinil töötajad ikka väga raskesse olukorda, kui su kolleegid süüdimatult võtavad  internetipõhiselt haiguslehti, sest perearsti juurde ei pea minema, vaid võid telefoni teel kirjeldada oma olematuid haigussümptomeid ja sulle avatakse lõpmatult pikendatav haigusleht. Olen kindel, et vähemalt 50% uutest haiguslehtedest on võltsid ja inimesed lihtsalt kasutavad olukorda ära. Seda raskem on neil, kes oma tööd ausalt teevad ja pingutavad ka libahaigete eest. Näen seda kõike ja imetlen oma kolleege!
Kanna ikka maski, kui suhtled virtuaalselt
oma arstiga või sõpradega. Küsi maski hästivarustatud
apteekidest! Hinnad on soodsad - 70 senti tükk.
Ja eriti kummaline, mis toimub Haigekassa Facebooki lehel - kas tõesti Haigekassa töötajad arvavad, et koroona viirus levib wifi teel? Milleks on selline tobe pilt pandud informatsioonilise teadaande juurde? Pole ime, et inimesed ründavad apteeke ja nõuavad maske selleks, et suhelda virtuaalselt oma raviarstiga.
Olen nüüd pea 2 nädalat elanud linnas, Radisson Blue Sky hotellis, ja seda puhta tasuta. Nimelt pakkus hotell ise võimalust meditsiinitöötajatel eriolukorra tingimustes ööbida hotellis tasuta, et mitte viia oma kodustele nakkust (pole ju välistatud, et saad töö juures nakkuse) või lihtsalt olla töökohale võimalikult lähedal, kui peaks hakkama asju juhtuma. Ja asjad on need, kui peaks hüppeliselt tõusma haiglaravi vajavate patsientide arv, kus  võib tekkida olukord, et meil ei jätku voodikohti ja tuleb kiiresti tööd ümber korraldada. Minu hinnangul on meie haiglas kõik ettevalmistused tehtud, kuid valmis tuleb olla kõige halvemaks. Kui tahad elada rahus, valmistu sõjaks, on keegi tark kunagi öelnud. Ja sõda ongi ukse ees, rahuläbirääkijateks aga oleme me kõik ise, kui suudame kinni pidada kehtestatud piirangutest. Igatahes teeb südame soojaks, kui palju ettevõtteid on oma abikäe ulatanud haiglatöötajatele - meile tuuakse kommi, lilli, kohukesi, kringleid ja hulgaliselt häid soove, et me ikka vastu peaksime. See on nii uskumatu, mis toimub, aitäh!
See nädal tõi ka kurva uudise, et koroonaviiruse ohvriks on langenud esimene meditsiinitöötaja. Asjaolusid teadmata võin ainult spekuleerida oma kadunud ema, endise meditsiinitöötaja, arvamusega, kes alati, kui ta oli haige ja sundisin teda arsti poole pöörduma, rehmas käega ja vastas veendunult nagu polkovniku lesk: "Arstid ei tea midagi!" Ja ta tõesti vältis arsti juures käimist, ainult viimases hädas oli võimalik teda arsti juurde saata. Mul on selline tunne, et meditsiinitöötajad ongi viimased inimesed, kes arsti poole pöörduvad, kui nad haigeks jäävad, enamus ilmselt püüab ise hakkama saada oma teadmiste ja kogemuste baasil. Igatahes on see kurb olukord. Sa aitad kõiki teisi ja jätad iseennast abita. Kulla meditsiinitöötajad - ärge olge hoolimatud iseenda suhtes!
Teeb kadedaks, kui koduses kontoris töötegijad postitavad sotsiaalmeedias pilte mõnusatest kohvipausidest terrassil. Aga ega ka kodus töötajatel kerge pole, eriti kui pead veel lapsi ka koolitöös aitama. Kuid ajastu märk on see, et on leitud nii palju nutikaid lahendusi kodukontorite pidamisel, pärast koroona aega võib juhtuda see, et suured büroohooned jäävad tühjaks ja osa ameteid kaob sootuks. 
Aga et mitte nii kurbades toonides lõpetada, siis on ju ka häid uudiseid - ees on pikad pühad, kõik saavad tibake hinge tõmmata ja mune värvida. Ja võib ju ka virtuaalselt mune koksida  - tee skaibikõne oma lastele ja lastelastele ning toksi muna vastu arvutiekraani, eks siis on näha, kuhu enne praod sisse tulevad. Loodetavasti on munakoored  pehmemad :) Häid saabuvaid kevadpühi!

reede, 3. aprill 2020

Minu Covid-19

Lasin siis ka ennast testida. Tundsin juba ammu survet nii perekonna kui kolleegide poolt, sest professionaalse köhijana suutsin neile jätta mulje endast nagu oleks mul koroona viirus. Ja mis veel hullem - et olen selle kaasa toonud Tai Kuningriigist. Olgu siis kõigile rahustuseks siin maha hõigatud, et testi tulemus oli negatiivne.
Kui mu puhkus lõppes ja naasin tagasi tööpostile, siis veel ei olnud seda eriolukorda kehtestatud ja mingit sundust mul kaheks nädalaks koju pikutama jääda ei olnud, sest Tai ei kuulunud sellel ajal ohupiirkonda, vastupidiselt Hiinale ja Itaaliale. Seega läksin rõõmsalt ja väljapuhanuna  tööle. Ja siis alles hakkas juhtuma. Esimene kriisikoosolek minu jaoks toimus haiglas 12.03, aga usun, et neid oli juba ka varem toimunud, kuid olin puhkusel ja polnud veel üldse kursis päris eluga. Jah, see koosolek tõi mind maa peale, olin olnud ka seda usku, et mis see koroona nüüd siis ära ei ole, väike köha, nohu ja ega see gripist hullem ei saa olla. Ma ei suutnud uskuda oma noorema poja juttu, kes juba veebruari keskel hirmutas mind juttudega ülemaailmsest pandeemiast ja keelitas meid mitte Taisse sõitma, sest muidu me jääme sinna lõksu, sest kõik riigid pannakse kinni ja ükski lennuk varsti enam ei lenda. Tal oli kuradima õigus juba siis selle pandeemia osas. No aga kesse siis uskus, et midagi sellist juhtub, nagu me täna näeme. Üle miljoni haigusjuhu ja seda üle maailma! Õnneks saime sealt siiski õigel ajal tulema, aga see tagasilend oli ka väga väga eriline - olime Innuga äriklassis kahekesi. Suures äriklassis kahekesi - see oli väga kõnekas, järelikult juba selleks ajaks olid ärimehed olukorra tõsidust teadvustanud ja kodukontoritesse ennast sulgenud. Aga tagasi töö juurde. Vaadates seda, mis toimub täna Saaremaal, siis ma ausalt olen uhke meie haigla üle, et nii kiiresti suudeti töö ümber korraldada ja haigla valmis panna covidi haigete vastuvõtuks. See on olnud meeletu pingutus, aga kui seda poleks tehtud, oleksime täna silmitsi Saaremaa vol 2-ga. Kui ma pärast plaanilise töö peatamise otsust kohtasin koridoris ühte  ämmaemandat, teatas ta  peaaegu rõõmsa näoga, et ta pole pärast seda, kui anti teada, et issid ei saa sünnitavate emmede kätt hoida, oma elu jooksul ka niipalju sõimata  ja pehmesse kohta saatmise soovitusi saanud kui selle ühe päeva jooksul. Ma arvan, et ma oleks ammu nutma hakanud. Ma ei kujuta ette, mida võisid kuulata meie klienditeenindajad läbi telefonitoru, kui pidid kõik patsiendid läbi helistama ja teatama, et nende vastuvõtt on tühistatud. Sest on ju nii raske aru saada, et kui me ei hoia oma arste nakatumise eest, siis ei ole meil kedagi, kes abi annavad, kui hakkavad saabuma haiglasse Covidi haiged. Sest mis muud meie hooldekodudes ikka toimus, kui viiruse laialitassimine tänu külastuskeeldude eiramisele ja hügieeninõuete mittetäitmisele. Kuidas sa ikka naabrinaisele ütled, et ära tule täna  oma vana ema või isa vaatama, see oleks ju nii julm. Ja käte antiseptika - kas ja kuidas seda üldse hooldekodudes tehti? Ka riigis eriolukorra kehtestamine tuli täitsa viimasel sekundil, kuid esitlema oleks seda pidanud palju jõulisemalt, sest miks muidu tormasid tuhanded inimesed rabadesse loodust nautima. Puudus sõnum, et inimesed ärge kogunege koosviibimisteks. Õnneks on nüüd see 2+2 toimima hakanud ja loodetavast Eesti riik ei jäänud selle reegliga hiljaks, aga ullikesi, kes  eelmisel nädalavahetusel sauna- ja grillipidusid korraldasid, on Facebookis nähtud  postituste põhjal ikka jätkuvalt.  Et kuidas on see võimalik, et inimesed ei saa elada ilma südame, maksa või kopsudeta, aga vot ilma ajudeta saab (naljalugu internetist).  Sa nagu näed vaeva, et see viirus ei leviks ja siis mingid tolad tahavad pidu panna. Sama tunne, nagu Sportlandi kampaania ajal. Tule taevas appi!
Ma südamest soovin, et see praegune olukord ei läheks üle käte ja et Eesti riik oleks varsti maailma kaardil selles võtmes, et olime üks vähestest riikidest, kes suutis koroona pandeemia võita ilma suuremate kaotusteta ja kõik tänu sellele, et eesti rahvas lihtsalt on maailma targem, alalhoidlikum ja üksteisest hooliv rahvas. Et kui on ajutised piirangud, siis need on täitmiseks. Püsime kodus, hoiame distantsi ja suhtleme oma lähedastega virtuaalselt - oleme ju e-riik. Ärme tee eesliinil töötajate elu oma hoolimatusega raskeks. Ja eesliin on meil uskumatult lai - lasteaiaõpetajad, kaubandustöötajad, politseinikud ja piirivalvurid, päästeametnikud ja 112 töötajad, kriisitelefonide vastuvõtjad, toitlustajad, postitöötajad, kaubaautode juhid, bussi ja rongijuhid,  meditsiinitöötajad, apteekrid, prügivedajad ja jumal teab veel kes kõik, kellel ei ole võimalik teha kodukontori tööd, vaid kes peavad päriselt oma töökohal olema selleks, et riik toimiks. Maailm ei ole enam endine. Uue eluga tuleb meil alles õppida kohanema.
P.S. Greta Thunberg vist on õnnega koos - lennukid ei lenda, autod ei sõida - maailm on roheline. Tal pole meile enam mitte midagi ette heita, me täitsime kõik tema nõudmised.
Maski tuleb kanda õigesti - värviline pool väljapool, nina ja suu on kaetud ja traat tuleb tihkelt suruda vastu ninajuurt ja silmade all vastu põski. üle 2 tunni ära maski kanna, tegemist on ühekordse maskiga, ära seda sõbrale laena ega ära kasuta seda mitu päeva järjest. Kasutatud mask viska prügikasti.

P.P.S. Hädasti oleks vaja juuksuri juurde minna, soengut pole enam ollagi :) Aga millal see võimalik on, ei tea keegi.