teisipäev, 2. juuni 2020

minu Covid vol 4

No nii - täna on siis see ajalooline päev, kus Covidi testide tulemus oli 0 positiivset. Nagu ma juba varem olen kirjutanud - eestlased on juba sellised imelikud inimesed, et tulevad igast olukorrast elusalt välja, ka Covidi haigus ei murra neid. Ja mis seal salata, selle nimel on ka kõvasti pingutatud- oleme kodus istunud, vältinud kontakte oma kallite lähedastega, kukutanud kokku oma majanduse, nõustunud olema koondatud ja sulgema oma ärid, jätnud ära pulmad ja matused, ristimispeod, juubelid, kursuse- ja suguvõsa kokkutulekud, tuhanded kontserdid, teatrietendused ja kinokülastused, peatanud plaanilised arsti vastuvõtud, olnud kodukontorites, olles samal ajal  teinud tööd oma tööandjale ja salaja samaaegselt  olnud õpetajad oma lastele - kõik selle nimel, et vältida kriisi a la Itaalia ja Hispaania, muudest massnakatumisega hõivatud riikidest rääkimata. Kurb, väga kurb on see tänane seis, samas lootustandev, et lõpuks naaseme tagasi normaalse elu juurde. Me tõesti oleme hullusti pingutanud! Me väärime lausa aukirja!
Laupäeval oli mu pojapojal lasteaia lõpupidu. Tegelikult oli see ju distantspidu - lapsed olid kokku kutsutud kellaajade kaupa ja mingit ühisüritust ei toimunud. Kui nüüd väga aus olla, siis mina isiklikult, kes ma olin praktiliselt 2. elukuust saadik olnud lastesõime ja lasteaia kasvandik, ei suuda küll meenutada oma lasteaia lõpupidu, sestap ma loodan, et ka minu lapselaps ei meenuta palju aastaid hiljem seda kurvavõitu päeva, kui ta ei saanud olla viimast päeva koos oma rühmakaaslastega. Seda enam ma loodan, et 1. septembril saavad kõik lapsed minna kooli nii, et kellelgi ei ole enam meeles  mingitki mälestust sellest koroona viirusest.
Kas tuleb teine laine? Mina ei usu. Inimesed on nii hoolikad ja kahtlustavad üksteise suhtes. Kätt ei suruta, õlale ei patsutata ja kallistamine on out. Keegi enam kellelegi näkku ei köhi ja kätepesemine on normaalne nähtus. On tõendatud, et koroona viirus ei levi pindade kaudu, seega igasugune ülidesinfitseerimine on asjatu tegevus - viirus nakkub inimeselt inimesele. Jah, tõsi on, et kui keegi viirusekandja on aevastanud otse mingile pinnale ja sa kohe katsud seda ja siis oma sõrmed suhu või silma pistad- siis on mingi risk, et sa nakatud. Aga ütle mulle üks põhjus, miks sa pead avalikus kohas oma sõrmi lakkuma või neid silma toppima, enne kui sa ei ole käsi pesnud või teinud käte antiseptikat? Täna on käte antiseptikaks  igal pool võimalus - kasuta seda!
Kokkuvõtteks - lepime sellega, et see viirus on osakene meie elust, kuid ärme lepi sellega, et tänu temale meie majandus variseb kokku. Hirmul on suured silmad - see vanasõna võtab kokku meie elu alates 12. märtsist, kui kuulutati välja eriolukord. Tänu sellele ei tekkinud meil siin tegelikult pandeemiat, vaid kerge viirusepuhang, mida suudeti kontrolli all hoida, kuid mille majanduslik kahju on alles väljaselgitamisel. Annaks jumal, et me sellest suudaksime välja tulla nii, et me ellu jääme. Kui meid ei võtnud viirus, siis loodetavasti ei võta meid ka uus masu.