2/3 on veel ees

Ikka peab alustama positiivsest - 2/3 puhkusest on veel ees, mis tähendab seda, et 1/3 on läinud nagu linnulennul. Eelmises postituses kirjutasin oma kohutavast pettumusest seoses lennu edasilükkumisega 5 tundi. Aga ma pole allaandja tüüp ja pärast viljakaid läbirääkimisi reisifirma esindajatega kauplesin välja nendepoolse garantii, et meie toad peavad olema merevaatega ja korralikud, mitte mingid standardtoad. Ja nii ka tõepoolest on - meid majutati väga toreda vaatega tubadesse, mida ei saa öelda meiega koos siin hotellis viibivatele sama lennuga saabunud reisijatele, kes siiamaani kauplevad endale uut tuba. Hotell on tõesti üsna tagasihoidliku moega, aga kõik toad on väljamüüdud ja pole kahtlust, et näiteks meie põhjanaabrite hulgas on see ülipopulaarne koht. Paraku on kuuldused sellest, et siin ei puhka meie suure idanaabri esindajaid, levinud kulutulena üle maa ja vähemalt kolmandik hotelli elanikest, kes arvasid, et nad saavad siin oma kaasmaalastest puhata, on rängalt petta saanud. Teenindus on siin väga hooliv ja põhjust millegi üle nuriseda pole üldse. Ilm on ka siiani kenasti vastu pidanud ja merivesi on just paras suplemiseks. Igakord, kui veest välja tulen, õhkan õnnelikult, et küll on hea, et siin ei ole liivane rand. Teadagi, kui tüütu on seda liiva pärast igalt poolt välja kloppida. Eile õhtul oli elav muusika, esinesid Phil Collins, Tom Jones, Whitny Huston, Tina Turner, Ivo Linna ja Heli Lääts. Lood olid nii head, et meie laudkond otsustas tantsu lahti lüüa. Pärast meid ärkasid teisedki pensionärid nagu tardumusest üles ja läks kepsutamiseks. Täna toimub sarnane elava muusika õhtu naaberhotellis ja kogu jämm kostab siia kenasti ära, nii et põhjust igavlemiseks ei ole. Mis seal salata, meie mehed on siin ka agaralt uusi tutvusi loonud, nii üksikute Eesti piigadega kui ka hallipäiste Saksa pensionäridega, Vello isegi sõbrunes ühe endise vangiga, nii ta vähemalt väidab. Nii et seltsielu käib hoogsalt ja kes hotelli elanikest vähegi viitsib kuulata, saab aimu Vello esivanemate kuulsusrikkast minevikust. Meil pole mitte millegagi hoobelda paraku, kuid seda huvitavam on kuulata Eesti II Maailmasõja aegsest lähiajaloost igasuguseid põnevaid seiku. Ilmasaidilt vaatasin, et homsest keerab ilm siin pilviseks ja vihmaseks, kui see peaks nii minema, siis kuulub homne päev hammamile ja muudele tubastele tegevustele. Põhiline, millega siin saab aega sisustada, on loomulikult söömine. Süüa saab söögi alla ja peale. Eile olid toidud väga maitsvad (esimene päev ikkagi!), täna oleme juba kuidagi kriitilisemaks muutunud. Ega inimene pole ju kunagi rahul. Aga seda peab küll ütlema, et siin janusse ega nälga ei sure. Ja igasugust köögivilja ja mõnusaid juustusid, oliive, ülimagusaid puuvilju ja viinamarju jagub tarbeni, õlu on hea ja ka muud joogid on täiesti tarvitamiskõlblikud. Seega - puhkus on hästi alanud ja jääb üle veel need 4 viimast päeva pingutada, et ikka lõpuni vastu pidada. Päikest teile!