Esimesed tagasilöögid

Kui sa oled midagi ilusat kaua aega oodanud, siis mõjub lennukompanii lennuplaani muudatus lausa löögina allapoole vööd. Nad lihtsalt röövivad sinult 5 tundi puhkusest ja sa oled täiesti võimetu protesteerima, sest lepingutingimused sätestavad, et sul pole mingit õigust viriseda, kui lennuaja muutus mahub 12 tunni sisse. Alles äsja (just täna hommikul hambaid pestes) ma teadvustasin endale, et mul on jäänud elada vähem aega kui ma elanud olen ja seda enam tundub iga raisatud minut ülihinnalisena. Ja nüüd on mu elust lihtsalt 5 tundi elamusi vähemaks katitud ilma minult arvamust küsimata. Selgituseks - just äsja potsatas mu e-postkasti reisifirma kiri, et sihtkohta saabumise lennuaega on edasi lükatud 5 tundi. Pärast papaga arupidamist saatsin reisifirmale järelepärimise, kas on ehk lootust ka tagasilendu edasi lükata. Näis, mis siis vastatakse. Ilmaennustus lubab igatahes sooja ja päikesepaistet alternatiiviks siinsele ootamatult jahenenud ilmale. Soojus ja päikesepaiste on see, mis on mulle kirjutatud lausa retseptiga välja! Ma ei ole loodud niiske, jaheda ja pimeda kliimavöötme elanikuks. Seda on isegi head tohtrid mulle öelnud ja kui sa arsti ka ei usu, siis keda veel? Ega ometi mitte poliitikuid? Riina andis nädalapäevad tagasi teada, et Vello teeb juba trenni. Hea eeskuju on alati innustav - alustasime ka maksa treeningutega! Eelmine kord Egiptuses olid mul ikka väga kehvad tulemused, jäin viimaseks. Seda häbi enam kogeda ei taha! Iga päev suurendame treeningu mahtusid. Medalikohale tahaks ikka jõuda - mingi eesmärk peab olema! Et pärast, kui koju saabume ja ajakirjanikud lennujaamas mikrofoni nina alla pistavad ja traditsioonilise küsimuse "Mis tunne on?" esitavad, vastamisega jänni ei jääks! Järgmine kirjutis ilmub ilmselt juba kohapeal! Olge onlainel!