reede, 19. oktoober 2018

Minu Kiiev, vol 2.

Kiiev on uskumatult äge linn ja siin oleks paljutki avastada, kui ainult oleks aega rohkem. Meie põhiline aur on kulunud Ruudiku (see on Ruudi ukrainakeelne nimi) hoidmisele ja kohalike vaatamisväärsustega tutvumine on jäänud tahaplaanile. Kuid isegi need mõned tuurid, mis ma olen siin Kreschatiku ümbruses teinud, kinnitavad minu uskumust selle kohta, et see on euroopalik, erakordsete ostu- ja vabaajaveetmise võimalustega linn. Silma torkab, et kiievlased armastavad hullupööra kohvi juua, tänaval on iga 50 meetri peal Coffe Corner või Coffe Point putkad, kus poole kuni 1 euro eest saab osta topsitäie igasuguse maitsega kohvi. Ja enamus inimesi tulebki sulle vastu, kohvitops näpus. Proovisin ka ja oli väga mõnus.
Viisnurk on selle torni otsas
Terve Krestchatiku tänava (Kiievi peatänav, pikkus 1,2 km) hävitas II Maailmasõjas taganev Punaarmee,  pärast sõda ehitati see üles uusklassikalises stalinistlikus stiilis. Ka siin leidub oma viisnurgaga maja, nagu meilgi Tallinnas Tartu mnt ääres. Hävinud hoonete seas olid Kiievi linnaduuma, Kiievi börs, hotell Natsional ja Ginxburgi Maja. Iseseisvusest saati on tänavat ulatuslikult renoveeritud. Tänapäeval on Hreštšatõk (nii kirjutavad seda ukrainlased omas keeles) nii tähtis administratiiv- ja ärikeskus kui ka turistide seas populaarne vaatamisväärsus.

2010. aastal kuulus Hreštšatõk Euroopa 20 kõige kulukama ostutänava hulka, mis mõnes mõttes vastab tõele, kui sa ei tea, kuhu tegelikult ostlema minna. Allpool minu kogemused. Õppige ikka teiste vigadest!
Ühel päeval lippasin CUM-i (tsentralnõi univermag ehk keskkaubamaja). Kuigi Liis hoiatas, et see on üks kallis kaubamaja, tahtsin ikkagi ise selles veenduda. No tõepoolest, kui ma peaustest sisse marssisin, oli mul kohe selge, et see koht ei ole minu jaoks. Tegin puhtalt viisakusest 2. korrusele ringi peale ja tundsin endal pidevalt kogu teenindava personali luuravaid ja kahtlustavaid pilke. Oli ilmselge, et ma ei kvalifitseeru Araabia sheigiks, mõne kuningriigi printsessiks või nafta puurtorni omanikuks. Aga just sellist publikut võib CUM-is kohata. Lahkusin sealt päris kiiresti ja kui jälle värske õhu kätte sain, siis tundsin ennast palju paremini. Meie enda elamise kõrval on üks uhke kasuka ja muude ilusate hilpude pood. Kuna marsime sellest iga päev mitmeid kordi mööda, siis on kummastav vaadata, kuidas poes ainsad viibivad inimesed on turvamees, kellega me juba peaaegu teretame läbi ukseklaasi, ja müüjapreili. Mitte ühtegi ostjat nädala jooksul ma seal näinud ei ole. Kui igav võib neil seal päev otsa istuda või seista ja mitte midagi teha.
Hoopis parem lugu on nende poodidega, mis ei ole välismaiste brändide esindused, vaid kus müüakse Ukraina oma disainerite moeloomingut. Uskumatult suur valik rõivaid soodsa hinna eest! Ja pealekauba veel ilusad ka, palju on värve ja nagu ma juba ka varem olen öelnud - tänavapildis on see kõik kajastunud ilusaid riideid kandvate inimeste näol. Ja kui CUM-ist minna edasi umbes 75 meetrit, siis satud sellesse poodi, mille pealkiri on Outlet 70% ja sealt võid osta kõikide tuntud moebrändide kaupa palju soodsama hinnaga kui ükskõik kust mujalt maailmas.
Eile liitus meiega ka teine asendusema ehk Ruudi vanaema Liisi ema näol. Küll see oli alles südamlik kohtumine! Ruudi põimis oma käed ümber vanaema kaela ja tema silmist võis välja lugeda ainult suurt õnnetunnet kohtumise üle oma armsa mamma Maiuga. Mina ei olnud enam mitte keegi. Kuigi jah, vahetevahel olen ma siiski asendamatu. Näiteks täna päeval, kui ühel hetkel tabas Ruudit ilmselt äratundmine, et ta pole juba  5 päeva näinud oma emmet ja issit. Siis oli vaja seda välja näidata enneolematu jonnituuri näol, kuid see ei kestnud  kauem kui 60 sekundit ja me olime jälle sõbrad for ever. 
Õnneks annab lapsehoidja Polina meile õhtuti vaba aega ja siis saame väljas söömas käia. Toidu üle oleks patt nuriseda, kuid kohaliku veiniga ma väga suur sõber ei ole, liiga kuiv minu jaoks. Samas  kohalik vein on siiski 2 korda odavam kui import. Pokaali (150 ml) saab kätte 2 euroga. Täna õhtul väisasime Spotykachi restorani, mis on Tripadvisori poolt hinnatud paremusjärjestuses number 2 restoraniks Kiievis. Ei tulnud pettuda - meid teenindas suurepärane kelner, kes täitis kõiki kõrgema klassi teenindusnorme, ja ka toit oli supermaitsev. Kuna polnud juba nädal aega söönud sialiha, siis tellisin grillitud karbonaadi ja ei pidanud pettuma.
Taldrikud on out, serveeri toitu lõikelaual, see on in!



  Ühesõnaga - meie lühike kohtumistuur oma lapselapsega on kohe lõppemas, kuid ma usun, et see pole mitte viimane kord ja üsna pea sean ma oma lennuki Kiievi poole teele! Sest on, mida siia avastama tulla!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar