Täna oleksin ma surma saanud. Kõik eestlased, kes satuvad Põhjamaadesse, teavad, et sebra ees peatub alati auto, vastupidiselt sellele, mis toimub Eestis. Õpetati meile ju maast madalast lihtsat tõde: enne vaata vasakule, heida pilku paremele, kui ei tule sõiduk väle, siis võid minna otse üle. See salm kulus mulle pealuusse juba 1. klassis, ja nii olen ka toiminud kogu aeg. Isegi välismaal ei usalda kuidagi enne astuda sebrale, kui olen veendunud, et autojuht tõepoolest hoiab jalga piduril ja ei kavatse minust üle sõita. Rääkimata sellest, et rohelise tule ajal on veel eriti turvaline teed ületada. Aga täna juhtus nii, et väikses armsas Trondheimi linnakeses, mis näeb välja nagu meie Pärnu, kui hakkasin rohelise tule ajal teed ületama, kargas nagu maa alt välja päevinäinud (või tegelikult aastaid näinud) punane Nissan Primera ja kihutas täie rauaga punase tule alt läbi. Ainult tänu pikaajalisele Eesti liikluses omandatud kogemusele õnnestus mul vältida traagilist kokkupõrget selle ulja kihutajaga, kelleks osutus keegi hallipäine, minust oma 30 aastat vanem proua. See oli ikka uskumatu õnn, et ma ellu jäin, aga nagu öeldud, mis ei tapa, teeb tugevaks ja olge ikka ettevaatlikud teed ületades, isegi siis, kui te olete Norras.
Muidu kulgeb meie reis vaikselt, sööme, magame, sööme ja jälle magame. Vahepeal imetleme jumalikke vaateid, mis ünbritsevad meid vasakult ja paremalt. Kuidas küll on seda ilu siia Norrasse nii ohtralt jagatud? Teeb täitsa kadedaks.
Laeva personal on väga sõbralik ja lahke, kui on mingi mure, siis kohe abistatakse. Noh, siiamaani meil muresid pole olnud ka. Ilm on pööraselt ilus ja mul on küll ettepanek Hurtigruteni juhtidele, et miks ei korraldata laeva dekkidel tantsuõhtuid. Ega see, et inimesed on 80+ vanuses ei tähenda, et nad ei suuda tantsida. Pange ainult ABBA või Elvis Presley või biitlid üürgama ja te alles saate imet näha, kuidas kargud nurka lendavad ja ratastooli inimesed jalad alla saavad. See on ka ainuke etteheide, sest kõige muuga olen ma täiesti rahul. Tantsuõhtu muidugi võiks olla väikese lisatasu eest ja muusikud võiksid vahelduda - igal õhtul võiks pardale tulla selle piirkonna populaarne bänd või folkmuusik või kes iganes, võiks ju ka Norra rahvuslikku muusikat lasta. Sihuke mõte tuli, sest õhtuti pole siin ju suurt muud teha, kui merd vaadata.
Muide, te ei kujuta ette, kui suured padjad siin on - meeter x meeter. Sellist luksust pole ma kuskil varem kohanud, et padi on peaaegu suurem kui sa ise. Nii mõnus on sellega maadelda, hommikuks on padi jäänud kaotajaks ja leidnud ennast voodi kõrvalt põrandal. Aga sellegipoolest - üks korralik padi on määrava tähtsusega, kui annad tagasisidet majutusasutusele :) 10 punkti Hurtigrutenile igal juhul!
Panen siia ka mõned pildid Trondheimi linnakesest.
 |
| Kaks põnevat lindu juveelipoekese ees |
|
 |
| Pärnus on peaaegu samasugune koht olemas |
|
|
 |
| Vahva sild |
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar