On täiesti vastutustundetu hüljata kodumaa sel raskel hetkel, kui kaalul on presidendivalimised. Aga mis teha, raha on makstud ja Must meri ootab oma loksuvate kallastega üksikuid turiste Eestimaalt. Ei saa petta Musta mere lootusi. Aga mis puutub presidendivalimisi, siis öelge üks põhjus, miks mina ei võiks kandideerida? Olen üle 40ne, kõrgelt haritud, valdan kohalikke keeli, olen paljulapseline ema, oman sise- ja välispoliitilist kogemust, olen kirjutanud ühe lasteraamatu ja mida iganes, mille poolest olen ma kehvem kandidaat kui Siim Kallas? Okei, ma ei ole nii tuntud, aga see polegi nii oluline. Eesti riik vajab väärikat presidenti ja see peab olema keegi naine. Aitab nendest arrogantsetest meestest, kellele miski ega keski pole püha. Naine presidendiks, on minu slogan! Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid sellest, et kui ma olen tööl, siis ei tule mitte kellelegi pähe mulle kell 7.30 helistada. Ja veel esmaspäeva hommikul. Aga piisab mul jääda puhkusele, ja kohe hakkab mu telefon esmaspäeva varahommikul helisema. Ja nii kuni õhtuni välja. Mida värki?
Seekordne soe maa sai valitud Bulgaariasse, Kuldsetele Liivadele. Nimi on küll üsna eksitav, sest liiva siin ju on, aga kullast on asi kaugel, elupõlise baltlasena kinnitan teile,et ei ole ilusamat mereranda kui Klooga rand, Andineeme, Salmistu või mõni muu Eesti rand. Aga vahe on sees küll - septembris väga ei kutsu Balti meri ujuma, vastupidiselt Mustale merele. Maandusime eile, väga tähendusrikkal kuupäeval, 9/11 Varnas, ja pean tänama jällegi kõrgemaid jõude, kes sokutas meid lennukis varuväljapääsu juurde istuma, kus teadupärast on jalgadel nii palju ruumi, et sa ei pea neid lõua alla krõnksu vedama, vaid võid vabalt välja sirutada kogu pikkuses, mis meie puhul on tublisti üle meetri. Selline luksus teeb lennureisi meeldivaks, isegi siis, kui see kestab alla 3 tunni. Elame Golden Line hotellis, ja millegi üle nuriseda oleks suur patt. Kui oled elanud Nõukogude Liidus, siis ei suuda Bulgaaria sind küll millegagi üllatada, pigem vastupidi, võid siin kogeda hulgaliselt nostalgilisi momente. Elu on suhteliselt odav, 3 liitrine veinipakk maksab nii 6 euro ringis, korralik 0,7 brändi umbes sama palju. Samas, rannas päikesevarju, lamamistoolide ja madratsite eest pead kokku välja käima 15 eurot, see on ikka väga ebaõiglane. Homseks on meil juba plaan B välja mõeldud - jääme basseini juurde, see on täitsa tasuta.
Süüa saab siin muidugi ülihästi, kuigi meil pole ooll inklusiivi hinnas, smuugeldasime ennast siiski sümboolse raha eest hotelli õhtusöögile ja peab tunnistama, et nii kohutavalt palju ei ole ma juba ammu söönud, kusjuures see kõik oli ka väga maitsev.
Mida veel põnevat? Ega esialgu midagi ägedat siin toimunud ei olegi, eilne ja tänane päev on kulunud kohanemisele. Loodetavasti homme hommikul mu telefon ei helise 7.30 ja ma saan oma puhkuse teist päeva alustada rahulikumas tempos. Äkki peaks telefoni välja lülitama? Ja iimeilid ka?
Seekordne soe maa sai valitud Bulgaariasse, Kuldsetele Liivadele. Nimi on küll üsna eksitav, sest liiva siin ju on, aga kullast on asi kaugel, elupõlise baltlasena kinnitan teile,et ei ole ilusamat mereranda kui Klooga rand, Andineeme, Salmistu või mõni muu Eesti rand. Aga vahe on sees küll - septembris väga ei kutsu Balti meri ujuma, vastupidiselt Mustale merele. Maandusime eile, väga tähendusrikkal kuupäeval, 9/11 Varnas, ja pean tänama jällegi kõrgemaid jõude, kes sokutas meid lennukis varuväljapääsu juurde istuma, kus teadupärast on jalgadel nii palju ruumi, et sa ei pea neid lõua alla krõnksu vedama, vaid võid vabalt välja sirutada kogu pikkuses, mis meie puhul on tublisti üle meetri. Selline luksus teeb lennureisi meeldivaks, isegi siis, kui see kestab alla 3 tunni. Elame Golden Line hotellis, ja millegi üle nuriseda oleks suur patt. Kui oled elanud Nõukogude Liidus, siis ei suuda Bulgaaria sind küll millegagi üllatada, pigem vastupidi, võid siin kogeda hulgaliselt nostalgilisi momente. Elu on suhteliselt odav, 3 liitrine veinipakk maksab nii 6 euro ringis, korralik 0,7 brändi umbes sama palju. Samas, rannas päikesevarju, lamamistoolide ja madratsite eest pead kokku välja käima 15 eurot, see on ikka väga ebaõiglane. Homseks on meil juba plaan B välja mõeldud - jääme basseini juurde, see on täitsa tasuta.
Süüa saab siin muidugi ülihästi, kuigi meil pole ooll inklusiivi hinnas, smuugeldasime ennast siiski sümboolse raha eest hotelli õhtusöögile ja peab tunnistama, et nii kohutavalt palju ei ole ma juba ammu söönud, kusjuures see kõik oli ka väga maitsev.
Mida veel põnevat? Ega esialgu midagi ägedat siin toimunud ei olegi, eilne ja tänane päev on kulunud kohanemisele. Loodetavasti homme hommikul mu telefon ei helise 7.30 ja ma saan oma puhkuse teist päeva alustada rahulikumas tempos. Äkki peaks telefoni välja lülitama? Ja iimeilid ka?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar