Reisibüroo esindaja lubadus, et saame kohad lennukis varuväljapääsu juurde, osutus tõeseks. Kes ei tea, siis nendel istmetel on kaks korda suurem ruum jalgadele kui mujal ridades. Aga muidugi on nendele kohtadele istujatele esitatud kõrgendatud nõudmised - nad peavad valdama kolme kohalikku keelt ja olema füüsiliselt heas vormis. Ja mingil juhul ei tohi nad olla rasedad, liikumis ja vaimupuudega ning vanemaealised. Seega meie kvalifitseerusime ligi 100 protsendiliselt. Ma ei saa oma agendi nime vaatamata lubadusele siiski avalikustada, sest muidu tormate te kõik tema juurde oma reisisooviga. Aga kui keegi siiski tahab täpsemat infot, siis suure saladuskatte all ütlen, et tema eesnimi algab I tähega;)
Eilne päev kulus põhiliselt vaimustumisele. Hotelli valikuga sai seekord kümnesse pandud. Kõik on siin suurepärane. Puhtus, rahulik ümbrus, viisakad teenindajad, maitsev söök, päikesepaiste, soe meri ja üüratult suur basseinibaar. Punase randmepaela omanikud, keda on siin märgatavas vähemuses, saavad nautida ka import joovastavaid jooke, Rohelise paela omanikud peavad leppima kohaliku toodanguga. Meie kuulume muidugi vähemuse hulka. Aga ka kohalikud joogid on kvaliteedimärgiga!
Kuigi meid on siia hotelli kogunenud mitusada, ei paista rahvarohkus kuidagi silma, ruumi jägub kõigile ja pole mingit tarvidust varahommikul lipata basseini äärde lamamistoole broneerima. Kuigi moned seda siiski harrastavad, aga jäägu see mõnu neile, keegi viltu ei vaata. basseini äärest on otseühendus merega, vesi on just nii soe, et välja tulles ei ole mingeid külmavärinaid. Ilm on ka praegu väga meeldiv, soe, tuulevaikne, päikeseline.
Papa muidugi igatseb natuke meie eelmiste reisikaaslaste Riina ja Vello järele ja ei suuda mõista, miks nad valisid soojamaa reisi asemel külmamaa reisi koos tülika suusatamisega. Papa on kohe mitu korda tahtnud Vellole helistada ja kirjeldada, kui mõnus siin on olla, aga ma olen teda suutnud ikka taltsutada ja selgeks teha, et igal inimesel on õigus oma valikutele. Nii nagu on õigus neil, kes soovivad oma kooselu seadustada, kuid mille vastu on lausa mingi demonstratsioon Toompeal korraldatud, nagu ma lugesin veebiväljaanetest. Rohkem tolerantsust, härrased!
Eilne päev kulus põhiliselt vaimustumisele. Hotelli valikuga sai seekord kümnesse pandud. Kõik on siin suurepärane. Puhtus, rahulik ümbrus, viisakad teenindajad, maitsev söök, päikesepaiste, soe meri ja üüratult suur basseinibaar. Punase randmepaela omanikud, keda on siin märgatavas vähemuses, saavad nautida ka import joovastavaid jooke, Rohelise paela omanikud peavad leppima kohaliku toodanguga. Meie kuulume muidugi vähemuse hulka. Aga ka kohalikud joogid on kvaliteedimärgiga!
Kuigi meid on siia hotelli kogunenud mitusada, ei paista rahvarohkus kuidagi silma, ruumi jägub kõigile ja pole mingit tarvidust varahommikul lipata basseini äärde lamamistoole broneerima. Kuigi moned seda siiski harrastavad, aga jäägu see mõnu neile, keegi viltu ei vaata. basseini äärest on otseühendus merega, vesi on just nii soe, et välja tulles ei ole mingeid külmavärinaid. Ilm on ka praegu väga meeldiv, soe, tuulevaikne, päikeseline.
Papa muidugi igatseb natuke meie eelmiste reisikaaslaste Riina ja Vello järele ja ei suuda mõista, miks nad valisid soojamaa reisi asemel külmamaa reisi koos tülika suusatamisega. Papa on kohe mitu korda tahtnud Vellole helistada ja kirjeldada, kui mõnus siin on olla, aga ma olen teda suutnud ikka taltsutada ja selgeks teha, et igal inimesel on õigus oma valikutele. Nii nagu on õigus neil, kes soovivad oma kooselu seadustada, kuid mille vastu on lausa mingi demonstratsioon Toompeal korraldatud, nagu ma lugesin veebiväljaanetest. Rohkem tolerantsust, härrased!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar