67,1 - sellised numbrid kuvati mulletäna hommikul kaalu pealt, millele kerge kõhedusega astusin. Sarnaselt jätkates peaksin koju jõudes kaaluma 71,1 kg. Hinkaalidele ei saa kuidagi ei öelda, nii nagu ka kohalikule veinile. Käisime eile õhtul Risto lemmikhinkaalisöögikohas. Kui teenindaja sammud meie laua poole seadis, kostis Risto huulilt vaikne ohe - tema varasemad kogemused selle mehega ei ole olnud just kõige meeldivamad - vend ei saa aru vene keelest ja ajab alati tellimuse totaalselt segamini, lisaks viitas tema kõnnak teatud orientatsioonile. Kogesime meiegi seda, et 3 salati asemel toodi meile 2 portsu, milles puudusid ekstra palutud kreeka pähklid, õlu toodi alles pärast meeldetuletamist, kuid hinkaalid olid see eest võrratud ja õiges koguses. Riivo soovile tellida tshatshat vastati resoluutse keeldumisega - vaene mees, teist korda ühe päeva jooksul saada keeldumiste osaliseks ei ole just kerge taluda...
Risto juhendamisel õppisin kiiresti hinkaalide käsitsemise selgeks - kui veel esimese söömisel võtsin kahvli appi, siis järgmiste manustamine käis suure lurina ja paljaste käte abil. Riivo oli paras kobakäpp, juba esimese hinkaali suutis ta kahvliga katki torgata, kuid sai temagi lõpuks tehnika käppa ja maitsev leem ei voolanud enam taldrikule vaid otse kõhtu.
Hinkaal näeb välja nagu taignast aatompommi seen, mingil juhul ei saa teda võrrelda pelmeeniga. Eesti kaubandusvõrgust saadavad sügavkülmutatud hinkaalid on Risto sõnul hale vari lokaalsest ehedast hinkaalist.
Kuna Dagmar on oma raamatus grusiinide pereelust ja traditsioonidest lähemalt juttu teinud, siis uurisime Risto käest, mida tema teab kohalike elust-olust. Kuuldu ainult kinnitas meie teadmisi, et perekond on püha ja libastumiste eest tuleb kõrget hinda maksta, teatud maapiirkondades on siiani veel säilinud nn veritasu. Ja vanavanemate pattude eest tasuvad lapselapsedki, annetades solvatud perekonnale regulaarselt tasuks lehma või kitse. Meil nimetatakse seda lihtsalt väljapressimiseks, kuid siin on see täiesti aktsepteeritav ja repressioonide alla langenud perekonnal tuleb oma kohust täita kuni süü täieliku lunastamiseni.
Liiklusest veel - oma õuduseks saime teada, et Gruusias ei tunta juba pikemat aega sellist nähtust nagu sõidukite tehniline ülevaatus - see olevat likvideeritud, kuna tolles valdkonnas esines massiliselt korruptsioonijuhtumeid. Seega liiguvad teedel sõidukid, mis võivad suisa eluohtlikud olla. Ja ka liiklussurmade arv on selline veidi alla tuhande inimese per aasta. Otsustasime, et ei võtta ette autoretke Batumi, ootame ära kuni valmib kiirraudtee Tbilisi-Batumi suunal ja reis võtab aega kõigest 2 tundi. Nii väitis meie hommikune taksojuht, kas seda raudteed ehitatakse üleüldse, mul andmed puuduvad, kuid loodame parimat! Siinjuures pean kergendusega mainima, et Risto on üsna osav autoga liiklemisel ja tema sõidustiili jälgides meenub hea nõukaaegne anekdoot grusiinlasest taksojuhist Moskvas, kes alati sõitis punase tulega üle ristmiku ja kunde küsimusele, miks ta nii teeb, vastas mägede poeg uhkusenoodiga hääles: "Master jedjet!". Kui ta aga rohelise tule ees äkitselt pidurdas, tuli vabandav repliik "Mozhet bõt tam tozhe master jedjet?" Igatahes olen ma aru saanud, et autojuhid sõidavad täpselt nii, nagu tavalised jalakäijad igapäevaselt liikluses liiguvad - ei põrka nad omavahel kokku, ei aja üksteist alla, ära pöörates ei näita nad käega suunda ja seisma jäädes ei hakka neil kuskil punane lambike põlema. Parafraseerides tuntud vanarahvatarkust - sõida autoga nii, nagu sa oleksid jalakäija, siis käid jalakäijana nii, nagu oleksid auto. Nii lihtne see ongi.
Pärast sööki läksime jalka trenni - Risto käib kord nädalas palli toksimas koos toredate kuttidega, kelle hulgas on nii sakslasi, inglasi jne. Enne suurte inimeste trenni mängisid Gruusia poisikesed ja nende õhinat ning armastust jalgpalli vastu oli tore jälgida. Meenusid pildikesed Brasiilia rannas palli tagaajavatest tumedapäistest ja mustasilmsetest kluttidest.
Vaatasime mõned minutid Risto triblamist ja siis seadsime sammud kodu poole. Teeäärsest toidupoest sai Riivo lõpuks osta oma ammuigatsetud tshatsha pudeli ja tema sammud muutusid pärast ostu kohe pikemaks ja kiiremaks, nii jõudsime koju juba enne 9-t ja konstateerisime, et igati asjalik start on puhkusele antud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar