Tai 2012 - Pattaya õppetunnid

Iga reisi lõpus tuleb ikka ja jälle endale tunnistada, et need kõige õigemad paigad jäid nägemata ja olulised asjad tegemata. Aeg kaob nii kiiresti ja alles siis, kui hakkad kohalike oludega kohanema, saad aru, et sind kui turisti on igal pool vaikselt haneks tõmmatud! Aga sellest ju kohalikud elatuvadki ja nii on see igal pool. Mõned õppetunnid panen siia kirja neile, kes on valinud oma reisisihiks Pattaya.

Kõigepealt - lugedes trip.ee foorumist kurtmist, et Pattayal on igav, siin on kole ja räpane rand ja siin pole midagi teha, siis vaidlen vastu. Rand on täiesti talutav, arvestades seda rahvahulka, kes siin peesitavad ja ujuvad. Muidugi ei ole siin sellist randa nagu me oleme näinud filmis "Blue lagoon", kuid kui eesmärk on lihtsalt rannas molutada, siis pole ju vahet. 
Vaikust ja rahu ei tasu Pattayalt otsida. Pead arvestama, et su ümber on inimesed, kes ju üldjuhul on rahumeelsed puhkajad. Päikesevarju ja kahe lamamistooli eest tuleb välja käia kokku 60 bahti. Igal pool on ka nn rannabaarid, kus sulle serveeritakse külma jooki - vett, õlut jne. Toidukandikutega kaubitsejad lippavad edasi-tagasi, pakkudes keedetud krevette, maisi, puuvilju ja muud söödavat. Sellise söögi osas tasub olla ettevaatlik - kuumuse käes olnud toit võib olla vaikselt halvaks läinud, millest ei pruugi enne aru saada, kui tunned tugevat pakitsust teatud soolestiku piirkonna osas. Siis on juba hilja! Eelistage puuvilju ja vältige ranna krevette!

Kui rannas vedelemine tüütuks muutub, astuge sisse lähimasse turismibüroosse ja ostke endale mingi põnev vaatamisväärsust sisaldav tuur. Valige vene keelne turismibüroo - üldjuhul teevad nad korralikku tööd ja hinnad on väga normaalsed. Kaugemale saarele nagu nt Koh Samet ärge ühe päeva tuuri võtke! Sinna minge ikka mitmeks päevaks! Pattaya sadamast saate otse praamiga sõita lähedalasuvale Koh Larni saarele - see on paras ühe päeva reis ja pileti ostate otse praamilt - 30 bahti. Seda saart võite külastada mitu korda järjest. Lihtsalt vahelduse mõttes.

Kui olete massaazisõltlane, siis olete sattunud õigesse kohta. Kuna mina käisin alguses prooviks ühes kohas ja siis edaspidi kindlas spaas, siis  minu arust nagu vahet ei ole, hinnad on kõik ühesugused (tai massaaz 200 bahti ja oilmassaaz 300 bahti, aromamassaaz 400 bahti) ja mudimine ka enamvähem sama. Kui jääd ühele masseerijale truuks, siis võid kindel olla, et iga korraga läheb sinu olemine paremaks, sest ta leiab sinu nõrgad kohad kähku üles ja keskendub nendele. Mina sain lahti oma tüütust kaelavalust, saan nüüd pead keerata mõlemale poole. Esimesel korral tasuks võtta just Tai massaazi - see venitab su kondid ja lihased lahti ja edaspidi on juba lihtsam sind mudida. Ausalt öeldes pole oil- ja aromamassaazil vahet - ühtemoodi õlitatakse sind sisse, ainult teisel juhul on õlil mingi aroom ka juures. Tulemus on ikka sama! Ja proovige ka jalamassaazi! Kogu protseduur kestab vähemalt 1 tund, meie masseerijad aga tegid pidevalt ületunde - vähemt 20 minutit kauem. Me nii meeldisime neile ja nad alati ootasid meid ja väljendasid siirast rõõmu, kui meid nägid. Pärast massaazi pakuti meile alati teed ja küpsist ja juba pärast esimest korda hakati meile allahindlust tegema. Aga me loomulikult maksime ikka täishinna, sest see oli seda väärt!

Kui olete rikas, siis istuge söömiseks rannaäärsetes kohvikutes - saate tai rooga ja euroopa rooga hea raha eest. Kui rahaga hakkab kitsaks jääma, ärge kõhelge - liikuge natuke mööda kõrvaltänavaid ja leidke üles kohad, kust saab toitu kaasa osta kilekotiga - saate ehtsat kohapeal kiiresti valmistatud tai rooga, mis on ülimaitsev ja üliodav! Proovige ka liikuvate lettide pealt kaasaostetavat toitu - searibid (nämm, kui head!), kanakoivad või keedetud krevetid. Ja ärge jätke proovimata tänaval küpsetatavaid banaanipannkooke - viivad keele alla! Puuviljakärudelt ostke ananassi ja mangot.  Kohalik õlu on vägagi joodav! Igast poest saab ka kohalikku rummi või nn brändit - kui ikka teravama järgi isu on, ei pea ostma kallist välismaist viskit, proovige ikka lokaalset kaupa! 

Kui olete ostuhull, siis tasub käia suurtes supermarketites, kus on suured osakonnad tuntud kaubamärke esindamas. Hea otsimise peale leiad ikka kauba, mis on Tallinna hindadega võrreldes tunduvalt odavam. Ja valik on pöörane. Õnneks on kaubamajad konditsioneeriga, nii et kuumuse kätte ei nõrke. Aga veepudel hoidke ikka ligi. 

Tänavalt ostes ära unusta tingida - saad oma plätud või shortsid või rannakleidi kätte vaata et poole odavamalt. Üleüldse ei tasugi kodumaalt midagi kaasa võtta, sest siit leiad iga kell just sellised rannariided, ka bikiinid, mis sulle meeldivad. Ainult suure kinganumbri omanikud peaksid oma plätud ikkagi kodumaalt valmis varuma - siin on raske leida suuremat numbrit kui 40. Ma mõtlen naisterahvaid.

Liiklusega on olukord nii ja naa. Kui oled käinud Gruusias ja sealses liikluses ellu jäänud, siis on sul suured eeldused ka Tais ellu jääda. Ära torma uisapäisa sõiduteele - jalakäija ei ole siin keegi! Vali lihtsalt sobiv aeg tee ületamiseks - ühel päeval sa saad aru, et see polegi tuumateadus, vaid lihtsalt kättevõtmise asi. Muidugi, kui pead võtma ette pikema sõidu ühest linnast teise kas taksoga või minibussiga, siis unusta ära turvavöö - seda ei ole reisijate jaoks ette nähtud. Ja kiirteel alla 130 km/h kihutada on õigele sohvrile häbiasi. Laske ennast lihtsalt vabaks ja usaldage oma sohvrit! Linna vahel liiklemiseks on asendamatu tuk-tuk. Nii mõnigi tuk-tuki juht sai juba omainimeseks - eks nad tiirutavad kõik ühel ja samal marsruudil - rannalt kesklinna ja tagasi. Kõik teed aga viivad lõpuks Walking Streetile. Muide, taksos ei tohi seksida - sellest andis aimu takso küljeakendele kleebitud hoiatussilt!

Üle ja ümber ei saa seksiturismist. Tundub, et Tai tütarlaste "eluunistus" on saada valge mehe tüdruksõbraks. Kui Eesti meeste hulgas on levinud väljend "Ei ole koledaid naisi, on vähe viina", siis mina küll ei tea, mida Tai tüdrukud peavad endale sisendama, et leppida koleda vananeva valge mehega. Küllap nad sugereerivad endale - "Ei ole koledaid mehi, on vähe raha!" Kuid loomulikult ei saa kellelegi ette heita - ei  papidele ega tüdrukutele, et seksiturism nii elavalt lokkab. Kui on nõudlus, on ka pakkumine, kas seda juba mitte sm Marx oma Kapitalis  ei kirjutanud? Ainuke asi, mis ma võin öelda, et Eesti poisid, kui satute Pattayale, olge kohalikele tüdrukutele vähemalt ajutisekski ilusaks vahelduseks neile koledatele vanameestele.

Tailased ei ütle "R" tähte. Alguses ajab see päris segadusse, sest kui sulle ikka öeldakse mitu korda järjest "ai ämm solli", siis võtab aega, enne kui aru saad, et tegelikult paluti vabandust. Ja vabandust nad paluvad üsna tihti, sest pidevalt läheb neil midagi nihu. Näiteks iga kord, kui me söömas käisime ja oma tellimuse andsime, juhtus nii, et emb kumb meist  jäi oma söögist ilma - no läks ettekandjal meelest ära. Ja kui siis tagasihoidlikult pika ootamise peale ikka küsisime, et kus see või too söök jäi, siis tuli rõõmsameelne "solli" ja loomulikult on raske pahandada, kui nii armsalt vabandatakse! Tegelikult on teenindus söögikohtades kiire - lauda istudes tuuakse kohe menüü ja ettekandja ei lahku su juurest enne, kui oled oma tellimuse esitanud. Tippi on ka viisakas jätta, nii 10 %. Ja see on ikka väike summa - kui arve on 500 bahti ja jätad 50 bahti natshaid, siis eesti rahas on see kõigest 1 euro ja mõni sent. Eesti teenindajale oleks selline summa lausa solvav,  Tai teenindajad (enamuses noormehed) aga on lõpmata tänulikud!

Vene keelega saab väga hästi hakkama. Kui veel eelmise sajandi lõpul polnud vene keelega kuidagi võimalik 5/6 planeedil hakkama saada, siis nüüd on olukord kardinaalselt muutunud. Kõikides suuremates soojamaa kuurortides on teenindajad suutnud venekeelse sõnavara omandada, sama kehtib ka Tai või vähemalt Pattaya kohta. Ja ole sa nii eestlane kui sa tahad, peetakse sind ikkagi venelaseks ja pole ka mingit mõtet sõrgu vastu ajada, sest nagu juba varem mainisin, on venelased väga lugupeetud tegelased ja üheks põhjuseks on vist ka see, et vene mehed ei ole  seksimaiad, vaid edendavad seal just seda tõelist pereturismi ning jätavad sinna raha suurtes kogustes.

Lõpetuseks - esimest korda Taisse minnes ongi just Pattaya see kõige parem koht, kust oma esimesed elamused hankida. See on nagu sissejuhatus uude õppeainesse. Järgmine kord tasub avastada neid tõelisi kuurordi pärle ja leida endale see õige koht, kuhu kaamose eest põgeneda. Ja ikka kolmeks nädalaks vähemalt. Sest sõit on pikk, Finnair teeb otselennu, kuid üle 10 tunni lennukis on üsna kurnav. Järgmine kord ma pigem eelistan vahepeatustega lendu, sest pikk istumine on vanematele inimestele ikkagi liig mis liig! 

Ja et just täna on Tai kuningal sünnipäev, siis soovin talle pikka iga ja kogu Tai rahvale õnnistust, sest sellist lahkust ja sõbralikkust polnud ma juba ammu kogenud. Mis sest, et nad elavad kohati suures vaesuses - ma usun, et nad on palju õnnelikumad kui meie siin, kes me oleme palju rikkamad, kuid keda muserdavad pikad ja pimedad talveõhtud, naabrimehe suurem auto, kolleegi parem palk ja poliitikute valelikkus. Kohtumiseni Tai Kuningriigis!